Moodne perekond kolme isaga

DNA all peab Luik silmas väärtusi ja isikuomadusi, teadlikult valitud missiooni. „Eksisteerimise hea põhjus on see, et meid on vaja,“ rääkis ta, „sellest ei piisa, et ma ise tahame midagi teha. Meie missioon on teha inimeste elu huvitavaks, pakkuda neile selleks erinevaid ideid ja võimalusi.“ Luik ja tema äripartnerid olid lapsest peale purjelauaga sõitnud ja nad tahtsid oma rõõmu teistega jagada.

Edu tähendab Luige meelest seda, et meil on pikaajalises perspektiivis hea olla. „Äriõpikud kirjutavad, et inimese suurim liikumapanev jõud on omakasu, mille all mõeldakse enamasti palju pappi, aga selle võiks ümber mõtestada eesmärgiks, et oleks hea olla.“

Luige põhimõte on: „Tee seda, mis sa oled. Ja ole see, mida sa teed.“ „Kui me alustasime, olime surfarid,“ rääkis ta. „Alguses tahtsime olla Hawaii fiilingu Eestisse toojad, Hawaii on ju surfimeka. Aga siis selgus, et surfiga siin Eestis ennast ikka ei toida, siis tulid juurde jalgrattad. Eks siis eluaegsed ratturid meid mõnitasid ka, et Hawaii meeste rattad on veetorudest kokku keevitatud. Hakkasime siis ise kah kõvasti trenni tegema ja ratast sõitma, ja kui olime rattamaratonil ennast esimese 50 sisse sõitnud, siis ei pidanud me ennast rohkem tõestama.“ Purjelaud jäi siis unarusse, sest kontorilaua tagant pole surfiäri võimalik ajada, ja selle pidi ettevõtte portfellist välja tõstma. „Et ettevõte oleks edukas, on oluline ise harrastada neid alasid, mida me pakume,“ sõnas Luik.

Aga kuidas me siis edukad oleme, kui 20 aasta pärast on jalg juba liiga pehme, et ratast sõita, küsis Luik. „Noh, siis tulevad ilmselt ratastoolid ja kargud, st midagi sellist, mida me ise ka kasutame,“ muigas ta.

Heaolu on tänavuaastase teadliku ettevõtluse konverentsi põhiteema. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige füüsilist heaolu, siis järjest enam muutuvad inimeste jaoks tähtsaks nn käegakatsutamatud faktorid: emotsionaalne heaolu, st see, kuidas ennast iga päev tuntakse, ning intellektuaalne heaolu, st arenguvõimalus.

Enamik ettevõtjaid panustab eelkõige töötajate professionaalsete oskuste parandamisele, märkis psühhiaater Helena Lass. „Aga kui sa oled tüdinud või on sul on muremõtted, siis ei ole neist mingit kasu, sest sa ei suuda keskenduda.“ Seetõttu panustavad teadlikud ettevõtted järjest enam töötajate sisemaailma arendamisele ehk intrapersonaalsetele oskustele.

„Kõige tähtsam on see, et töötaja tajub, kuidas tema ettevõte hoolib temast,“ kõneles Lass. „Kui ettevõte tajub, et ettevõte temast ei hooli, siis tundub talle, et ettevõte korraldab mõne koolituse ainult selleks, et temast lihtsalt veel rohkem kätte saada, teda ära kasutada. Aga kui inimesed hoolimist tunnevad, siis on kasum ettevõtte normaalne iseeneslik tagajärg.“

Hoolimine ja märkamine ei maksa mitte midagi, ütles TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar. „See, kes küsib, kuidas sul läheb, ei pea olema mitte tingimata juht, vaid lihtsalt keegi, kes istub su kõrval.“ Pauskarile meeldib väga, et TransferWise’i juhid Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann ise sageli puhkust võtavad, sest sellega näitavad nad, kui oluline on enda eest hoolitseda.