Kreeka maadluses uus raund

Kreeka kõige mõjukamad kreeditorid – Saksamaa ja IMF on aga abi tingimuste üle jätkuvalt eri meelt.

Rahandusministrite kohtumise eel saatis IMFi juht Christine Lagarde 19 riigi rahandusministritele kirja, milles selgitas uuesti IMFi positsiooni. Fond leiab, et Kreekale abiprogrammis esitatud nõudmised on liiga kõrged – Kreeka ühiskond ja majandus ei kannata nii suuri täiendavaid kärpeid välja. Samuti pole realistlik rehkendada, et Kreeka suudab aastakümneid hoida oma riigieelarve primaarses ülejäägis 3,5% tasemel SKPst (eelarveülejääk arvestamata võlgade teenindamisega seotud kulusid – toim.), nagu mullu Kreekale eraldatud kolmanda abiprogrammi tingimused ette näevad. Selle asemel kiirustab IMF euroala riike alustama kõnelusi Kreekale uue võlakergenduse andmiseks, et muuta võlakoorem jõukohaseks. Alles siis, kui Kreeka abipakett tugineb realistlikel eeldustel, saab IMF sellega liituda, rõhutab Lagarde oma kirjas, mis ajalehe Financial Times vahendusel välja lekkis.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on seevastu korduvalt rõhutanud, et Kreekaga kokku lepitud tingimused tuleb sellisel moel ka täita.

Täna arutavadki ministrid Kreeka võlgade ja reformide seisu.

Konsensust ei ole

Vahetult ministrite kohtumise eel Kreeka parlamendis vastu võetud täiendavad meetmed ulatuvad ca 5,4 miljardile eurole ja moodustavad 3% Kreeka SKPst. Nende hulgas on Kreeka killustunud ja kuluka pensionisüsteemi reform, mida on Kreeka valitsuselt juba ammu nõutud. Kreeka ametiühingute eestvedamisel toimusid nädalavahetusel täiendavate kärbete vastu Kreeka parlamendihoone ees meeleavaldused.

Peaminister Alexis Tsiprase valitsuskoalitsioonil on parlamendis õhkõrn enamus. Konservatiivide juhitud opositsioon hääletas pea kõigi uute meetmete vastu, kirjutas Wall Street Journal.

Kreeditorid nõuavad aga lisa puhuks, kui juba kokku lepitud meetmetest ei piisa. Oma kirjas märkis IMFi juht, et kui Euroopa oma ebarealistlikult kõrge eelarveülejäägi nõuet ei muuda, on Kreeka valitsusel vaja ellu viia täiendavaid meetmeid 2% ulatuses SKPst. See on ca 3,5 mld eurot. IMF  hoiatas ka selle eest, et Kreeka valitsuse seni esitatud plaanid on pigem ühekordsed meetmed, mis ei kujuta endast struktuurseid muutusi ega anna pikemat efekti. Halvimal juhul on need maajandusele hoopis kahjulikud.

Rohkem ei suuda

Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotus saatis omakorda läinud reedel oma kolleegidele kirja, milles palus mõistmist, et nii suured kärped – kokku 9 miljardit eurot – ei ole kriisiga kolmandiku oma SKPst  kaotanud Kreekas võimalikud.

„Ei ole mingit võimalust, kuidas selline pakett praeguses valitsuses või mistahes demokraatlikus valitsuses läbi saaks minna,“ tsiteeris ministri kirja WSJ.

IMFi ettepanek on langetada Kreekalt nõutud eelarveülejäägi nõue realistlikumale 1,5% tasemele SKPst. See tähendaks aga suuremat võlgade restruktureerimise vajadust, millega suurim kreeditor Saksamaa nõustuda ei taha. Ent siingi on arvamused harali – Saksamaa asekantsler ja koalitsiooni kuuluva sotsiaaldemokraatliku partei juht Sigmar Gabriel ütles laupäeval, et võlakergendus Kreekale on vältimatu. „Kõik teavad, et varem või hiljem peab see võlakergendus tulema. Ei ole mõtet seda pimesikumängu jätkata,“ ütles ta agentuurile Reuters.

Kantsler Angela Merkeli konservatiivne CDU on aga sellele vastu. Muudatused Kreeka abipaketis vajavad ka Saksamaa parlamendi heakskiitu. Seda debatti tahavad Merkel ja Schäuble vältida, et mitte kanda uut vett immigratsiooni- ja eurovastase partei AfD (Alternative für Deutschland) veskile.

Uuesti kuristiku äärele

Lagarde kordas aga oma kirjas, et enne kui IMF saab Kreeka abiprogrammiga liituda, tuleb Kreeka võlakoormat kergendada. IMF – nagu öeldud – uusi kärpeid rohkem ei nõuaks.

Ei ole välistatud, et Kreeka puhul jääb patiseis taas kestma kuni hetkeni, mil riik vaagub jälle pankroti äärel – võlakohustuste täitmise tähtaeg jõuab kätte, aga abipaketi rahad on kinni. Järgmine suurem makse – 3,5 miljardit eurot Euroopa Keskpangale - tuleb Kreekal teha juulis. Välistada ei saa ka seda, et Kreeka peaminister Alexis Tsipras – nii nagu läinud aastal – taas uut referendumit või erakorralisi valimisi ei korralda.

Suurbritannias läheneva ELi referendumi eel püütakse samas igati vältida Kreekas uue kriisi lahvatamist.