Tööandjate rahulolematus valitsusega süveneb

Küsitluses osalenud ettevõtjate rahulolu valitsuse tegevusega on kolme kuu jooksul oluliselt langenud. Kui aasta alguses hindas valitsuse töö ja otsuste mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks 3,6 protsenti vastanutest ja negatiivseks 34,4 protsenti, siis nüüd on negatiivsete hinnangute andjate hulk juba 42,3 protsenti.

Positiivseid oli kolm protsenti, ülejäänud hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks – ehk et poliitikute otsused ei mõjuta ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.

Tööandjate keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul mõjutas hinnangut valitsusele ilmselt majanduskasvu korrigeerimine, mis osutus eelmisel aastal prognoositust madalamaks ja on juba kaasa toonud pingelised läbirääkimised eelarve klapitamisel.

Positiivsena mõjus valitsuse aktiivne tegevus bürokraatia vähendamise suunal, välistööjõu värbamise jätkuv leevendamine, töötaja tervisele tehtavate kulude erisoodustusmaksust vabastamine.

Hoolimata valitsusele antud negatiivsest hinnangust on ehituse ja jaekaubanduse sektor majanduse paranemise suhtes vägagi optimistlikud, ennustades müügimahtude ja hindade märkimisväärset kasvu. Seda toetab ka elanike ostujõu suurenemine ja madalad intressid.

Teistest sektoritest pessimistlikumad on teenindusega tegelevad ettevõtjad.

Plaan investeerida uute toodete, teenuste või tehnoloogiate soetamiseks-arendamiseks ei ole kolme kuuga oluliselt muutunud. Pooled ettevõtjad plaanivad investeeringud jätta samaks ja veidi enam kui viiendik koguni suurendada. Viiendikul ettevõtjatest puuduvad sellised investeeringud üldse.

Tööandjate keskliit küsib küsib kord kvartalis ettevõtjate hinnangut Eesti majanduse edenemisele. Lisaks küsitleb konjunktuuriinstituut ligi tuhandet ettevõtjat ja tegevjuhti.