Saksamaa eelistab säästa

Sellest numbrist ammutavad püssirohtu nii Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, keda sakslased süüdistavad oma säästude sulamises ja eurovastase partei AfD toetuse kasvus, kui ka analüütikud, kes söandavad väita, et euroala probleemseim riik on Saksamaa. Viimast väitis äsja ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, sekundeerides oma kolleegile Wolfgang Münchaule, kes on läbi aastate tähelepanu juhtinud, kui mõni kitsalt Saksamaa huvides astutud samm euroala kui terviku tervisele hea ei ole. Näiteks kui Saksamaa, mis suudaks teisi riike oma nõudluse kasvatamisega toetada, raius oma konstitutsiooni tasakaalus eelarve nõude.

Mario Draghi tõrjub, et Euroopa Keskpanga kasutusele võetud negatiivsed intressimäärad ja rahatrükk on tegelikult ainult sümptomid hoopis sügavamast probleemist, mis on liiga suured säästud kogu maailmas. Investeeritakse vähe, rahale ei ole nii suurt nõudlust.

Euroopa rahamäed

„Aasia majanduste roll selles loos on hästi dokumenteeritud,“ märkis Draghi läinud nädalal Frankfurdis peetud ettekandes. „Kuid selles loos on üks tegelane ka euroala. Meie jooksevkonto ülejääk on 3% SKPst ja meie suurimas majandusruumis Saksamaal on jooksevkonto ülejääk olnud üle 5% SKPst pea kümme aastat.“

Kui nõudlust ei ole, langeb raha hind. Mistõttu tuleb investeerimine atraktiivsemaks muuta – ühelt poolt struktuursete reformidega, teisalt keskpanga agressiivse intressipoliitikaga. Viimane ei tule Draghi sõnul sugugi säästjate arvelt, sest pikemas vaates on nii laenu andjate kui ka laenu võtjate huvi, et majandus kasvaks.

Need, kes tahavad, et rahapoliitika roll ei oleks nii suur või rahatrükk ei kestaks nii pikalt – näiteks Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble – peaksid Draghi sõnul suurendama eelarvepoliitika osa, et lisada nõudlust ja kiiremini mõõnast üle saada. Saksamaa on pigem ise välisnõudlusest sõltunud.

Värskes hinnangus Saksa majandusele soovitab IMF rohkem infrastruktuuri investeerida. Ning suuremaid jõupingutusi, et riiki saabunud pagulased tööle saada. Kõik see aitaks tõsta vananeva rahvastikuga riigi majanduskasvu potentsiaali. Dünaamilisem Saksamaa aitaks omakorda vedada euroala alles habrast majanduse toibumist.

Laenuleib ja laastutuli

Saksamaa avaliku arvamuse küsitlused näitavad samas, et ka majanduse madalseisus eelistavad sakslased pigem võlga tagasi maksta, kui laenuga majandust ergutada. „See on halb valik, kuid demokraatlik valik. Mis tähendab aga seda, et kuni Saksamaa on euroala liige, tasakaalutused euroala sees ei kao,“ kirjutas Münchau oma viimases kommentaaris.

Euroala niinimetatud ülemäärase tasakaalutuse vältimise reeglid näevad ette, et mitte ainult defitsiidiga riigid, vaid ka riigid, millel on ülemäärane jooksevkonto ülejääk, st rohkem kui 6% SKPst, peaksid oma poliitikat muutma. IMFi andmeil on Saksamaa ülejääk keskmiselt üle 6% olnud alates 2004. aastast.

Saksamaal valitsevad arusaamad ja hoiakud on olnud tooni andvad ka eurokriisi lahendamisel, mille kohta tagantjärele on tunnistatud – eesotsas IMFi mea culpa'ga Kreeka puhul – et kriisi oludes sai kärbitud liiga järsult. Negatiivne mõju majandusele on olnud algselt arvatust suurem. Kärpeteooriates, mille järgi kujundasid oma arvamusi eelmine rahandusvolinik Olli Rehn ja paljud Euroopa poliitikud, on tagantjärele leitud olulisi puudusi.

Start Kreeka võlakõnelustel

Praegu vaidleb IMF euroala riikidega Kreeka kolmanda abipaketi tingimuste üle, soovitades väiksemaid kärpeid ja suuremat võlakergendust. Esmaspäeval toimunud eurogrupi rahandusministrite erakorralisel kohtumisel paistis, et jää läks liikuma, sest Saksamaa nõustus lõpuks võlakergendust vähemalt arutama. 24. mail toimuvaks eurogrupi kohtumiseks loodetakse kokkulepet, mis võimaldaks Kreekale abiprogrammist järgmise väljamakse teha. Kestvat lahendust Kreeka jaoks pole aga oodata, sest võla põhisumma vähendamine on ikka tabu.

Esmaspäeval ministrite kohtumisel arutusel olnud dokument sisaldas eri strateegiaid ning tõdemust, et võlataset on väga raske Kreekale jõukohaseks saada, kirjutas analüüsi näinud Wall Street Journal. Kõige mustema visiooni järgi kasvab võlakoorem 2060. aastaks 258,3%-le SKPst, kõige roosama järgi kahaneb 62,8%-le.

Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi on Kreeka võlakoorem tänavu 182,8% SKPst, majandus kahaneb 0,3%. IMF nõuab Kreeka abipaketiga liitumiseks võla restruktureerimist riigile jõukohaseks, mis eeldab taas kokkuleppele jõudmist eelkõige Saksamaaga.