SignWise'i endised töötajad räägivad suu puhtaks

Nad soovivad jääda anonüümseks, sest enamik neist on seotud konfidentsiaalsuslepinguga, samas kui ettevõtte omanikud on meedias sõna võtnud ning nende hinnangul esitanud väärinfot. Avaliku pöördumise eesmärk on nende sõnul hoiatada nii start-up-kogukonda, EASi, riiki kui ka uusi investoreid ja potentsiaalseid töötajaid. SignWise'i arenduse, müügi ja muude tegevustega seotud firmade omaniku ja asutaja Ott Sarve vastulauset saab lugeda siit.

„Kui riik ühel käel heldelt jagab raha, ei järgne ometi suurt midagi, kui toosama ettevõte kotib riiki maksudega ja lisaks jätab töötajatele maksmata, koormates õigussüsteemi ja lõpuks ikkagi tuleb riigil maksta,“ rääkis anonüümseks jääda soovinud endine SignWise'i töötaja.

Endised töötajad esitasid kuus punkti SignWise’ist, mille kohta on meediasse jõudnud valeinfo.

1. Tütarettevõtted pole Signwise’iga seotud

Ühendkuningriiki loodud firma SignWise Corporation Limited on SignWise'i emafirma, kellega koos tegutsenud partnereid ja tütarettevõtteid on ekslikult SignWise'i järgi nimetatud.

SignWise'i ninamehed Tiit Anmann ja Ott Sarv on kõikide nimetatud firmade juhatuses olnud. Ott Sarv üritas Postimehe artiklis luua mulje, et tegu on emafirmast ja tütarettevõtetest koosneva ühendusega, kus tütred on rikkunud SignWise'i brändi mainet.

Kõik ettevõtted olid registreeritud ja tegutsesid ühel aadressil. Töötajad töötasid ühise meeskonnana olenemata asjaolust, et töölepingud olid eri juriidiliste kehadega. Meie kõikide meilide lõpus oli SignWise'i logo. Kui klientidega suheldi, siis ikka oli SignWise, vahel pidi seletama, mis on Cross Borders Trust Service (SignWise'i kaubamärki kasutav ettevõte – toim).

Signwise Corporation Limitedi omandasid Ott Sarv ja Kaspar Aasamets 2015. aastal valmisettevõttena, pärast seda kui oli näha, et Eestis registreeritud CBTS, SW Development (arendusüksus) ja SW Sales (müük) ei suuda oma kohustusi töötajate ja riigi ees täita. Enamik töötajaid oli vormistatud SW Developmenti ja SW Salesi alla ja välja jäid maksmata mitme kuu palgad. Nüüdseks on need ettevõtted müüdud Eesti Võlausaldajate Liidu mustas nimekirjas olevale tuntud likvideerijale Raul Pindile. Ja alustati SignWise Corporation Limitedi alt puhtalt lehelt, unustades kõik, kes aitasid SignWise'is teenuseid arendada ja luua.

2. Võlad on perekonna siseasi

Ott Sarve sõnul on Cross Borders Trust Services OÜ suurim võlausaldaja SignWise Corporation Limited ise. „Nii et see on n-ö perekonna siseasi,“ kommenteeris Sarv Postimehele. Firmad, millel on kustutamishoiatused ja maksuvõlad, mis on edasi pärandatud Eesti tuntuima libalikvideerija hoolde, ei ole enam perekonna siseasi, vaid tegu on riigi rahakotist röövimisega. Nii on endise SW Developmenti, libalikvideerija antud nimega Stratford Reserve OÜ maksuvõlg 17 487,01 eurot, firmal on kustutamishoiatus. Alates ajast, mil juhatuse liikmeteks oli Tiit Anmann ja Ott Sarv, on esitamata deklaratsioonid maksuametile.

Endise nimega SW Salesi, libalikvideerija antud uue nimega Vincent Berea OÜ maksuvõlg on 11 666,77 eurot. Samuti on esitamata deklaratsioonid, firma kannab samuti kustutamishoiatusega märget.

3. See on idufirmade igapäev

Tegemist ei ole enam iduga, vaid eluraskustes heitlevate ettevõtetega. Idufirmas pingutatakse tulevikuväärtuse ja selle nimel, et investeeritud vahendite abil luua kasutuskõlblik toode. Endistest töötajatest võlausaldajaid on kokku üle 20, osa võlausaldajaid läks kompromissile, aga SignWise ei ole peale esimese väikese makse, mis oli vajalik kompromissi jõustumiseks, neist kokkulepetest edaspidi kinni pidanud. Sõlmitud on nii kohtulikke kui ka kohtuväliseid kokkuleppeid, mille täitmise eest on pandud vastutama ettevõtted, kes on praeguseks likvideeritud.

4. SignWise pole pankrotiohus

Pankrotimenetlus lõpetati, kuna menetluse algataja sai oma võla kätte. Varuli advokaadibüroo müüs oma nõude SignWise'i emaettevõtteks tituleeritud Inglismaal registreeritud uuele kehale SignWise Corporation Limited, mispeale advokaadibüroo menetlusega ei jätkanud. Cross Borders Trust Service ei esitanud pankrotihaldurile mitte ühtegi nõutud dokumenti.

5. Mäng domeeninimega

Ott Sarv märkis Postimehes, et üksikisikuid, väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid teenindatakse SignWise’i portaalis portal.signwise.org. Nüüdseks omanikku vahetanud ja sisuliselt pankrotistunud ettevõtetega seostuv domeen signwise.me vahetati puhtakspesemise käigus signwise.org-i vastu. Kuhu kuulub toodete, teenuste IP? Kas senised investorid on olnud kaitstud?

6. Juriidiliste kehade pööring

Ott Sarv Postimehele: „Eesti riik pole suutnud veel vajalikke õigusakte vastu võtta. Oleme antud õigusaktide töödokumente riigilt korduvalt küsinud, kuid neid ei ole meile kahjuks seni veel edastatud. See oli ka üks põhjuseid, miks olime sunnitud teenuse osutamise Cross Borders Trust Service'i käest üle emafirmasse viima, sest puudub kindlus tuleviku osas.“

Eestis kehtib juba 2002. aastast seadus, mis sätestab digiallkirja andmise, tunnustamise ja valideerimise tingimused ja korra Eestis. Samuti on Eesti nii riiklikul kui eraõiguslikul tasandil teinud tugevat koostööd EU Storki algatusega ning panustanud Porvoo töögrupi kohtumiste kaudu ka üleeuroopalise digiallkirjastamise standardiseerimise tulevikku. Ei saa kuidagi õigeks pidada väidet, et Eestis antud tüüpi ettevõtte pidamine oleks kuidagi õiguslikult keeruline. Lisaks eelnevale peab mainima, et Suurbritannia õigusruum digiallkirjastamise vallas on Euroopa Liidu üks kõige vähem arenenuid.

Tasub teada

Mullu juulis kirjutas Äripäev, et SignWise's käärivad tülid ja üleval on võlad. Detsembris põikles firma pankrotimenetlusest, mille algatajaks oli firmadega koostööd teinud advokaadibüroo Varul. Kuna Suurbritannia keha tasus Varulile võla, pankrotimenetlusega edasi ei mindud ja advokaadibüroo võttis avalduse tagasi.

Tänavu veebruaris leidsid probleemsed firmad omale uue omaniku Panamas. SignWise'i kaubamärgi all tegutseb Eestis kolm firmat ning Inglismaal üks. Kaks kolmest Eestis tegutsevast firmast – SW Development ja SW Sales – on tuntud likvideerija Raul Pindi mõjusfääris ning registreeritud Panamale. Nüüd kannavad firmad vastavalt nimesid  Stratford Reserve OÜ ja Vincent Berea OÜ.

Pint märkis toona, et ärimudelis kasutatavate ärikehade roll on marginaalne, samuti nende jurisdiktsioon ja eluiga. „Umbes nagu labidatel kraavi kaevamise juures. Kui sul on ikka vaja kraavi kaevata, lähed poodi ja ostad labida. Kui see puruks läheb või on vale konstruktsiooniga, viskad selle prügikasti ja lähed ostad mõne teise, võib-olla ka mujal toodetud, lootuses, et äkki saab ikka kraav lõpuni kaevatud. Sama roll on ärikehal ettevõtluses,“ selgitas Pint. Ta soovitas registrikoodi ja jurisdiktsiooni rolli mitte ületähtsustada.