Briti konservatiivid lootsivad exit'i suunas

Eile teatas ta, et loobub kandideerimast Briti konservatiivide partei juhiks, kes ametist lahkuvalt peaministrilt David Cameronilt ameti üle võtaks.

Otsuse tingis kampaania teiselt juhtfiguurilt ja endiselt liitlaselt Michael Gove’ilt tulnud ootamatu rünnak. Too teatas, et kavatseb hoopis ise konservatiivide juhi kohale kandideerida, kuna Johnsonil pole selleks vajalikke eeldusi.

„Tahtsin aidata meeskonda ehitada Boris Johnsoni selja taha, et poliitik, kes tegi kampaaniat Euroopa Liidust lahkumise poolt, saaks meid paremasse tulevikku viia,“ ütles Gove, kes on David Cameroni valitsuses justiitsminister. „Vastumeelselt olen aga jõudnud järeldusele, et Boris Johnson ei suuda olla selline juht ega sellise meeskonna kokkupanija, mis vastaks ees seisva ülesande nõudmistele.“

Sellega välistas Gove Boris Johnsoni võimalused saada partei juhiks ja peaministriks, kommenteeris agentuurile Bloomberg Londoni endise linnapea biograaf Andrew Gimson.

Manöövri kiitsid heaks ka turud – nael tugevnes pisut. „Naelsterlingile on see uudis positiivne – nüüd on meil vähemalt selline konservatiivide partei, mis igast õmblusest ei kärise,“ kommenteeris Bloombergile HSBC Holdingsi valuutastrateeg Daragh Maher.

Oma loobumisest teatades ütles Johnson, et uus juht peab suutma ületada suured lõhed parteis ja kogu riigis. „Olles konsulteerinud kolleegidega ja arvestades seisu parlamendis, olen jõudnud järeldusele, et mina see inimene olla ei saa,“ ütles Johnson eile pressikonverentsil napilt enne keskpäeva, kui kukkus kandidaatide ülesseadmise tähtaeg.

Seni oli Johnson kihlveokontorite järgi selge favoriit Suurbritannia peaministri kohale. Gove’ile, kes oli korduvalt eitanud huvi peaministriks saada, prognoositi rahandusministri portfelli.

Oma kandidatuuri konservatiivide juhi kohale seadis üles ka siseminister Theresa May, kes toetas referendumi eel mitte liiga aktiivse kampaaniaga Suurbritannia Euroopa Liidus jätkamist.

Nüüd kinnitas ta, et partei liidriks saades viib ta Suurbritannia Euroopa Liidust välja, lubades selleks välja kaubelda parimad võimalikud tingimused.

Mingit tagaukse kaudu liitu naasmist või uut referendumit tema sõnul tulla ei saa, vahendas Financial Times. Ametliku taotluse liidust lahkumiseks esitaks ta alles selle aasta lõpus, prognoosides pikki ja vaevalisi kõnelusi. Samuti välistas ta erakorralised valimised, lubades valituks osutudes ametis olla praeguse valitsuse mandaadi lõpuni 2020. aastal. Kihlveokontorites on Mayl Gove’i ees õrn edumaa.

Samas väljendas ajaleht Financial Times arvamust, et Suurbritannia Euroopa Liitu jäämist toetanud poliitikud peaksid laskma referendumi tagajärgedega tegeleda pigem neil poliitikutel, kes pooldasid liidust lahkumist. Sest üks, mida Briti valijad referendumil väljendasid, oli just rahulolematus poliitilise vastutuse vähesusega Euroopa Liidus.

Turbulentsis on praegu ka Suurbritannias opositsioonis olev Tööpartei, mille juht Jeremy Corbyn kaotas sel nädalal parlamendis usaldushääletuse, kuid keeldub tagasi astumast.

Kolmapäeval arutasid Euroopa Liidu liidrid nüüd juba ilma Suurbritanniata, kuidas edasi. Ühes olulises asjas jõuti ka kokkuleppele – Euroopa Liidu neljas põhivabaduses järeleandmisi ei tehta, tööjõu vaba liikumine peab jääma. Nii pandi kohtumise lõppjäreldustesse sõnaselgelt ka kirja: „Juurdepääs ühisturule nõuab kõigi nelja põhivabaduse aktsepteerimist.“

Eelmisel õhtul oli Suurbritannia peaminister David Cameron oma viimasel õhtusöögil teiste ELi liidritega hoiatanud, et just võimetus liidu liikmeks olles piirata sisserännet teistest liikmesriikidest kallutas Briti referendumi tulemuse liidust lahkumise poole.

„Need, kes tahavad vaba juurdepääsu meie siseturule, neil tuleb kõigepealt tagada neli põhivabadust ilma erandite ja lisaksin ka, et nüanssideta,“ kordas sõnumit Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Cameroni tool ei olnud veel jahtunud, kui juba hakkasid Prantsusmaa ja Saksamaa omavahel võistlema Suurbritannia majanduse ühe kroonijuveeli ehk õiguse üle teha eurodes denomineeritud tehingute kliiringut. Praegu on see toimunud Londonis ja Briti valitsus pidas selle õiguse tagamiseks maha mitu aastat väldanud eduka kohtulahingu. Prantsusmaa president Francois Hollande ei jätnud Brüsselis aga kahtlust, et kui Suurbritannia EList lahkub, peab kliiring edaspidi toimuma euroala riigis, näiteks Prantsusmaal.

Selle peale teatas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli partei CDU asejuht Michael Fuchs, et tegemist on Hollande’i soovmõtlemisega. „Samahästi võib kõik ka Frankfurti kolida,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Ülemkogu ajaks sõitis Brüsselisse ka Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon, et teha lobitööd ja uurida võimalusi Euroopa Liitu edasi jääda. Šotlased hääletasid 62 : 38 ELi jäämise poolt.

Ehkki Sturgeonil õnnestus kohtuda nii Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kui ka Euroopa Parlamendi juhi ja mõjukate saadikutega, oli sõnum Brüsselist pigem selline, et läbirääkimisi peab EL siiski Suurbritanniaga. Eriti oli Šotimaale eraldi kokkuleppe tegemise vastu Hispaania peaminister Mariano Rajoy, kes Kataloonia eraldumist kartes igasugust separatismi taunib. Eraldi kokkulepet Šotimaaga ei toeta ka suured riigid Saksamaa ja Prantsusmaa.

Täna Euroopa Liidu eesistujaks saav Slovakkia on valmis toetama algatusi, mis võiks Suurbritannia liidust lahkumise siiski veel ära hoida, tsiteeris Financial Times riigi välisministrit Miroslav Lajcakit. Kui aga britid lahkuvad, siis mingit erikokkulepet neil loota ei ole.