Töötaja alistas kohtus Kanajevi ettevõtte

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 1. juuli 2016 kell 7:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötaja alistas kohtus Kanajevi ettevõtte
Transiidikeskuse ASi omanik ja üks Eesti rikkamaid mehi Anatoli KanajevFoto: Andres Haabu
Endine töötaja ja töötajate esindaja kaebas Eesti ühele esirikkale Anatoli Kanajevile kuuluva Transiidikeskuse ASi ebaseadusliku vallandamise pärast kohtusse ja võitis.
Kohus otsustas, et Transiidikeskuse AS vallandas töötajate esindaja ebaseaduslikult, määras ta ametisse tagasi ja nõuab Kanajevi ettevõttelt ka saamata jäänud töötasu.
„Olen kohtuotsusega rahul. See on õiglane. Kavatsen asuda tagasi tööle, sest kolleegid ootavad mind,“ lausus tööandja alistanud Sergei Mastepan. Tema rõõm soodsa otsuse üle jäi aga üürikeseks, sest samal ajal kohtuotsusega jõudis Mastepani kätte veel ka teine paber Transiidikeskuselt, kes edastas talle koondamisteate - majanduslikel põhjustel.
Eelmise aasta sügisel kirjutas Äripäev loo „Mäss Kanajevi pardal“, mis rääkis sellest, kuidas enda ja mõne töötaja hinnangul ebaõiglaselt vallandatud töötaja Sergei Mastepan piketeeris koos Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esindajatega Transiidikeskuse kontori lähedal. Piketeerijad nõudsid Mastepanile tööd tagasi ja ka teistele töötajatele paremaid tingimusi. Mehed oleksid meelt avaldanud otse kontori ukse ees, kuid „juhuslikult“ oli Transiidikeskus broneerinud majaesise parkla väidetavalt avalikuks ürituseks. Transiidikeskuse juht Erik Laidvee põhjendas platsi broneerimist toona napilt. "Meil on õigus broneerida neid platse ükskõik miks," märkis ta ja lisas, et korraldavad seal äkki vastupiketi.
Sergei Mastepan (paremal) koos ametiühingu kaaslastega Transiidikeskuse kontori lähedal meelt avaldamasFoto: Andres Haabu
Transiidikeskuse argumendid ei olnud asjakohasedJüri Lember, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees
Kohtu otsus oli lisaks õiguspärasusele ka mitmes hinnangus õiglane. Kohtus leidis kinnitust, et enamik Transiidikeskuse esitatud argumentidest ei olnud asjakohased. Kohtuotsuses jõuti järeldusele, et mõistlikult töötajatega arvestav tööandja peab enam kui kümne aastaga saama aru, et tema töötajatest teatav osa on koondunud ametiühingusse. Samuti järeldas kohtunik, et Mastepan leiaks taas tööle asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi.
Väärib märkimist, et Transiidikeskuse juhatuse liikme Erik Laidvee varem avalikkuses avaldatust võib järeldada, et Transiidikeskuse AS on eeltoodust sootuks erineval arusaamal. Pidevalt ennast heaks ja töötajate eest hoolitsevaks tööandjaks tituleeriv ja samaaegselt ametiühingut halvustav ettevõte osutus kohtus hinnatuna hoopiski oma töötajate huvidest mittelugupidavaks ning õiguskorda eiravaks.
Töölepingu seaduse järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seadusest tuleneval alusel teisi töötajaid.
Sergei Mastepan andis meremeeste ühingu ja selle esimehe Jüri Lemberi toetusel oma vallandamise kohtusse, nõudes tagasi tööd ja saamata jäänud raha selle eest.
Kohus rahuldas 29. juunil Mastepani hagi täielikult ning tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Samuti mõistis Transiidikeskuse ASilt välja ka tema saamata jäänud töötasu. Kohus asus seisukohale, et ükski Transiidikeskuse esile toodud alustest ei ole kohtu tuvastatud asjaoludel ja kohtu esitatud hinnangutel kohane töölepingu lõpetamiseks.
Pretsedent loodud
Sergei Mastepani hinnangul on tegemist selgelt pretsendendilaadse kohtuotsusega. Kohus märkis, et kui tööandja lõpetab töölepingu töötajate esindajaga vahetult pärast seda, kui esindaja on avalikult väljendanud oma rolli töötajate huvide kaitsel, siis on tööandja kohtu hinnangul käitunud viisil, mis väljendab töötajate esindajast vabanemise soovi.
Kohus leidis, et eelkõige sellises olukorras on oluline, et ametühingu seaduse ja töölepingu seaduse sätetega ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei saaks alusetult lõpetada. Kohus leidis ka, et pigem on Transiidikeskuse etteheited Mastepanile otsitud ja töölepingu ülesütlemise tegelikuks sooviks pidas kohus ettevõtte soovi vabaneda töötajate esindajast. Samuti leidis kohus, et töötajate esindaja ei saa oma rolli täita korrektselt, kui ta laseb ennast põhjendamatult kergesti töökohalt lahkuma sundida.
Uus kohtussepöördumine väga tõenäolineRando Antsmäe, advokaat, Sergei Mastepani esindaja kohtus
Edasine sõltub nüüd Transiidikeskusest. Kui Transiidikeskuse AS siiski ei luba Sergei Mastepanil tööle naasta, siis on tal õigus taaskord pöörduda kohtusse tema töölepingu uue ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Uut kohtussepöördumist võib antud juhul pidada pigem väga tõenäoseks, kui Transiidikeskuse AS ei asu 29. juunil tehtud kohtuotsust kohe täitma.
Kohus märkis veel, et Transiidikeskuse AS on suur ja olulise käibega ettevõte, kelle juures Mastepan töötas dokkerina ning et kostja tegevusest moodustab olulise osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud ajutiselt vähenevad, siis ei anna see alust kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Transiidikeskusel ei ole pakkuda dokkerile tööd.
Mastepan peab koondamisteadet ebaseaduslikuks
Vaatamata kohtuotsusele, et Mastepanile peab võimaldama viivitamatult naasmist oma töökohale, ei ole ta seda veel tehtud. Transiidikeskus väidab, et neil on majanduslikud põhjused Mastepani tööle mittelaskmiseks. Samuti teatavad nad, et on alates 2015. aasta sügisest teinud ettevõttes ümberkorraldusi ja dokkerite kohad on täis.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, mille liige on ka Mastepan, andmetel puudub Transiidikeskusel igasugune vajadus dokkereid koondada. Sest alles viimase kuu jooksul on tööle võetud katseajaga üks nooremapoolne dokker ja Mastepani enda töökollektiivis oli 1. oktoobril 2015 kaheksa töötajat, sama olukord kehtib ka praegu.
Mastepan viis pärast kohtuotsusega tuvtumist ja koondamisteate kättesaamist tunnistajate juuresolekul Transiidikeskuse kontorisse avalduse, kus palub ettevõttel kohtuotsusega arvestada ja ta tööle tagasi lubada.
Transiidikeskusel on alust otsus edasi kaevata
Transiidikeskuse esindaja advokaadi Allar Aru sõnul on tegemist alles esimese astme kohtulahendiga, mis ei ole veel jõustunud. „Näeme selgeid aluseid selle otsuse edasikaebamiseks ringkonnakohtusse. Oleme juba ka kohtumenetluse kestel selgitanud, et Transiidikeskuse AS on oma tööprotsessid ümber korraldanud ja Mastepanile ei ole enam uut tööd pakkuda,“ märkis Aru. Tema sõnul võib tööandja seaduse järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, näiteks koondamine.
Aru lisas, et ettevõttes on praegu väga head töösuhted ja atmosfäär, kus kõik pingutavad selle nimel, et tulla Vene kriisist välja tugevamini, kui sinna siseneti. „Möödunud sügisel kutsusid ettevõtte töötajad kokku töötajate üldkoosoleku ning osalenud 161 töötajat valisid endale 6 kandidaadi seast usaldusisiku. Hilisemate läbirääkimiste tulemusena uue usaldusisiku ja ettevõtte juhtkonna vahel sõlmiti ettevõttes ka kollektiivleping,“ selgitas Aru.
Advokaat nentis, et Mastepani juhtum ning meremeeste ametiühingu katsed väljaspoolt manipuleerida ettevõtte siseõhkkonnaga on kahetsusväärsed. „Liiatigi olukorras, kus Transiidikeskuse AS peab end heaks ja töötajaist hoolivaks tööandjaks, ettevõttes on ülimadal tööjõuvoolavus ning Venemaa kriisi kiuste on inimesi hoitud motiveerituna,“ märkis Aru.
Intervjuu meediale pani lumepalli veerema
Delovõje Vedomosti avaldas 6. mail intervjuu Transiidikeskuse töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Sergei Mastepaniga, kes kirjeldas töötingimusi ja elu Transiidikeskuses.
Ta rääkis seal, et kolme aasta jooksul on lubatud töötajatel töötasu tõsta, aga need lubadused on lubadusteks ka jäänud.
Järgmisel päeval sai Mastepan Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhi Jüri Lemberi sõnul tööl esimese kirjaliku hoiatuse, et sisenes valest väravast tööle. „Sellele järgnes teine hoiatus, mis tavalises tööolukorras seal võib ka juhtuda, et ta riivas masinaga parkla piiret. Seda juhtub seal töökeskkonnas igal pool ja parkla piirded just sellel samal põhjusel plastmassist tehtud ongi. Kolmanda hoiatuse sai ta selle eest, et ühel hetkel oli ta võtnud koristustööde ajal peast kiivri, mis tegelikult oli peast maha kukkunud, sest kiivril polnud rihma,“ rääkis Lember põhjustest, mis viisid lõpuks usaldusisiku vallandamiseni. „Lahti lasti ta ametiühingute seaduslikul piketil osalemise eest lõpuks. Et ta inimeste ees avalikult rääkis sellest, mis olukord ettevõttes on,“ selgitas Lember.
Transiidikeskuse AS on ümber lükanud, nagu oleks Mastepan vallandatud ametiühingulise tegevuse tõttu, vaid ikka eri rikkumiste tõttu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum