Üha rohkem tarbijaid ostab mahetoitu

Tegelikkus on tema hinnangul aga hoopis see, et järjest rohkem tarbijaid eelistab mahemärgiga tooteid ning Eesti mahepõllumehed ei jõua niipalju toodangut anda, kui seda küsitakse. 

"Tavaarusaama järgi võrdub mahetootmine sellega, et lõpetatakse igasugune kemikaalide kasutamine, põllul kasvab peaasjalikult lopsakas umbrohi ja saak on niru. Tegelikult aga näitavad mahedalt haritud katsepõllud võrdset saagikust tavapõldudele," kirjutab Külvet pollumajandus.ee-s.

"Meil on hulk mahepõllumehi, kes oma elu üle sugugi ei kurda. Ja pole ka põhjust: mahepiima hind on stabiilne, see pole langenud, ei sõltu Venemaa tõmbetuultest ega maailmaturul toimuvast," ütleb ta. Külveti sõnul on olukord vastupidine, näiteks Saaremaa lihatööstus otsib tikutulega taga mahepiima, millest valmistatud mahejuust osutus eksportturul edukaks tooteks.

Samuti märgib ta, et maheteravili, rüps ja raps on stabiilselt pea 50 protsenti kõrgema hinnaga kui tavateravili. "Ja mis veelgi tähtsam – nõudlus kasvab kogu aeg. Mitte kunagi varem pole Eesti maheteravilja müüjad oma kauba eest saanud nii kõrget hinda kui praegu," sõnab ta ja peab põhjuseks TÜ Wiru Vili terminali.

Loe täismahus arvamusartiklit Äripäeva põllumajanduse teemaveebist.