Aasia ärihai edusoovitusi

Li on maailma rikkaim 87aastane. Tema lapsepõlv oli raske ning väljaande Nextshark andmeil pidi ta noore poisina tegema tehases väga pikki tööpäevi, et end ja oma ema ära elatada. Tema isa suri tuberkuloosi, kui Li oli vaid 14aastane.

Pärast mitu aastat kestnud rasket tööliselu plastmassitehases õnnestus Lil korjata piisavalt raha, et oma ettevõte püsti panna. Tähelepaneliku ja taibuka noormehena nägi ta plastmassitehases töötades ning lahtiste silmadega ringi käies, et inimeste seas on suur nõudlus kunstlillede järele. Nõnda hakkaski noormees kunstlilli tootma ning tema ettevõte oli edukas.

Iga hea asi saab ükskord aga otsa ning mõne aasta pärast tekkisid Lil raskused olemasolevate lepingute pikendamisega ning seega ähvardas tema äri kokku kukkuda. Selle vältimiseks sisenes taibukas noormees aga uuele turule: kinnisvarasse. 1950. aastate lõpp oli Hongkongis poliitilise segaduse aeg ning Li otsustas seda enda hüvanguks ära kasutada. Ta ostis odavalt kokku suuri maatükke, mida ta hiljem kallilt maha müüs, teenides kena kasumi.

Li sõnul on tema elu moto läbivalt olnud teha palju tööd, ent selle kõige taustal mitte ära unustada õiglust. Li töötab enda sõnul palju, mõnikord isegi 16-17 tundi päevas. Seetõttu ütleb ta, et tema tegelik vanus on kindlasti juba kolmekohaline. Sarnaselt paljude teiste rikastega pole Li ära unustanud ka heategevust: ta on filantroop ning on annetanud suure osa oma varandusest oma heategevusele, mis on aidanud ehitada muu hulgas nii koole, haiglaid kui ka palvemaju.

Lisaks töökusele rõhutab Li, et enese harimine ning lugemine moodustavad suure osa tema päevast. Muuhulgas ütleb ta, et on nõus ohverdama uneaega, et lugemisega tegeleda. Li jättis küll varakult kooli pooleli, ent lugemisest on ta alati lugu pidanud. Praegu kuulub tema lugemisvarasse põhiliselt tema ettevõtmistega seotud kirjandus, et kursis olla, missugused arengud toimuvad plastmassitööstuses.

Li on ka aktiivne investor. Ta on Aasia üks suuremaid ingelinvestoreid ning enda sõnul on ta investeerinud 60 erinevasse tehnoloogiaettevõttesse. Li märgib, et ta toetab alati uudseid lahendusi ning on nõus panema raha projektidesse, mis võivad oma innovatsiooniliste ideedega kogu tööstust muuta. Li on investeerinud nii Skype’i, Facebooki kui Spotifysse, aga ka Sirisse.

Li lausus, et ettevõtte puhul on parim edu näitaja kindel ja stabiilne rahavoog. Seetõttu soovitab ta firmaomanikel unustada erinevad muud näitajad nagu omakapitali tootlus või võlgnevuse suhe omakapitali. Li on enda sõnul ettevõtte käekäiku uurides enim silmas pidanud just rahavoogu. Ta ütles, et ettevõte peab enne laienemisplaane jõudma sellele tasemele, kus firmal on tugev rahavoog. Samuti peab alati arvestama, et nii-öelda madratsi all võiks ka veidi raha olla - mustadeks päevadeks.

Mustad päevad on Li jaoks aga ilmselt saabunud. Tegu on Suurbritannia ühe suurema välisinvestoriga ning seoses Brexitiga langetas Morgan Stanley Li peamise ettevõtte CK Hutchinsoni reitingut.

Li on enda hinnangul konservatiivne ärimees ja investor. Kogu edust hoolimata mäletab ta endiselt vaesust ning seda, kui raske tal oli noorena hakkama saada. Li on oma lastele ja lastelastele öelnud, et “puuvili, mida sa sööd praegu, ei maitse iial nii magusalt, kui see maitseks sõja ajal”.

Noortele ettevõtjatele paneb ta aga südamele, et edu saavutamiseks on vaja palju vaeva näha ning kõvasti töötada. “Ma alustasin oma äri 1950. aastal kui mul oli vaid 8700 dollarit. Seda polnud palju. Sa võisid selle eest soetada Cadillaci või Lincolni. Tänapäeva noore ettevõtja jaoks on kõige olulisem kõvasti töötada. Nende eest, kes palju ei tööta, libisevad ka võimalused mööda,” rääkis Li.