Käibemaksu pealt kasu lõikamise vaidlus sai veelgi puid alla

Debatt algas pärast seda, kui KPMG Balticsi vanemmaksunõustaja Einar Rosin väitis, et alla 40 000eurose aastakäibega ettevõtjal on pärast käibemaksuseaduse muudatust “majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt tasutava sisendkäibemaksu saab maha arvata”.

Rosina väite lükkas ümber rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk, kelle hinnangul on see nõuanne eksitav, sest käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamisel peab ettevõtja riigi tuludesse tagasi maksma käibemaksu, mille oli varem sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks sellele jälgib riik põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat, mis tähendab, et Rosina soovitusest ei teki väikeettevõtjale majanduslikku kasu.

Pulgale vastuseks kostis Rosin omakorda, et ettevõtja, kes registreerib end sel aastal käibemaksukohustuslaseks, maksustab korrektselt oma käibe ning kustutab end alates 2018. aastast käibemaksukohustuslaste registrist, saab sel aastal soetatud ja kasutusele võetud põhivaralt maha arvata kogu sisendkäibemaksu ning et 2018. aastal, pärast registrist kustutamist, tuleb sellest tagastada 3/5. „Seega võib tagastamisele kuuluvat sisendkäibemaksu vaadelda kui intressita laenu, mida võib kasutada näiteks töötaja(te)le esimese palga maksmiseks,“ selgitas Rosin.

Kahe eksperdi debatti Äripäeva veergudel sekkus nüüd ettevõtjast ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes teeb karmi kriitikat Rosina aadressil: „Noormees ei ole esiteks käibemaksu olemusest aru saanud, ja teiseks pole ta vaevunud käibemaksuseadust lugema. Esimesega on nagu on, sest Tartu Ülikoolist on võimalik saada juuradiplom näiteks ilma, et füüsilise ja juriidilise isiku erinevusest aru saadaks. Aga et nõuandja ei viitsi seadust lugeda!?“ imestab Kärsna.

Kärsna selgitab, et käibemaks on lõpptarbija maks, ja ettevõtja saab selle riigilt tagasi siis, kui ost (mis see ka ei oleks) läheb maksustatava käibe tekitamiseks. „Sellepärast peab käibemaksukohustuslase seisusest mahaarvamisel müümata kauba käibemaksu tagasi maksma, ning põhivara puhul tagasimaksmisel arvestama ostu(de) ettevõtluses kasutamist viie aasta jooksul,“ selgitab Kärsna. „Nii et pärast ostude tegemist kohe registrist kustutamine võib olla päris kallis lõbu. See kõik on käibemaksuseaduses kirjas ja siin ei saa olla mingit seisukohtade paljusust, eriti, kui seaduse kõrvale ka kohtulahendeid lugeda. Ja raha eest maksualast nõu andev inimene peaks ka neid tundma.“