Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksu pealt kasu lõikamise vaidlus sai veelgi puid alla

    Käibemaksuseaduse muudatusi tõlgendavad eksperdid eri moodi.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Päris ehmatav oli lugeda suure rahvusvahelise firma kohalikus filiaalis teistele nõu andva spetsialisti ideed käibemaksuga manipuleerimiseks, sekkus ettevõtlusnõustaja Olavi Kärsna Äripäeva veergudel arenevasse käibemaksuseaduse muudatuse teemalisse vaidlusse.

    Debatt algas pärast seda, kui KPMG Balticsi vanemmaksunõustaja Einar Rosin väitis, et alla 40 000eurose aastakäibega ettevõtjal on pärast käibemaksuseaduse muudatust “majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt tasutava sisendkäibemaksu saab maha arvata”.
    Rosina väite lükkas ümber rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk, kelle hinnangul on see nõuanne eksitav, sest käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamisel peab ettevõtja riigi tuludesse tagasi maksma käibemaksu, mille oli varem sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks sellele jälgib riik põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat, mis tähendab, et Rosina soovitusest ei teki väikeettevõtjale majanduslikku kasu.

    Eestis juba rohkem kui 15 aastat kehtiva tulumaksusüsteemi nurgakiviks on võimalus lükata kasumi maksustamine edasi kuni selle jaotamiseni.

    Nn traditsioonilistes maksusüsteemides maksustatakse kasum iga aasta, olenemata sellest, kas dividende makstakse või mitte. Seda erisust on vaadeldud ka kui riigipoolset intressita laenu.

    Samasugust „laenu“ on võimalik saada ka väikeettevõtjatel, kes registreerivad end ajutiselt käibemaksukohustuslaseks. Erinevus on selles, et kuludelt või investeeringutelt arvestatud 20% tähendab tavaliselt oluliselt suuremat rahanumbrit kui kasumilt arvestatud 20/80, sest kasum on reeglina väiksem. Teiseks tekivad kulud kohe, kasum aga hiljem.

    Pulgale vastuseks kostis Rosin omakorda, et ettevõtja, kes registreerib end sel aastal käibemaksukohustuslaseks, maksustab korrektselt oma käibe ning kustutab end alates 2018. aastast käibemaksukohustuslaste registrist, saab sel aastal soetatud ja kasutusele võetud põhivaralt maha arvata kogu sisendkäibemaksu ning et 2018. aastal, pärast registrist kustutamist, tuleb sellest tagastada 3/5. „Seega võib tagastamisele kuuluvat sisendkäibemaksu vaadelda kui intressita laenu, mida võib kasutada näiteks töötaja(te)le esimese palga maksmiseks,“ selgitas Rosin.
    Kahe eksperdi debatti Äripäeva veergudel sekkus nüüd ettevõtjast ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes teeb karmi kriitikat Rosina aadressil: „Noormees ei ole esiteks käibemaksu olemusest aru saanud, ja teiseks pole ta vaevunud käibemaksuseadust lugema. Esimesega on nagu on, sest Tartu Ülikoolist on võimalik saada juuradiplom näiteks ilma, et füüsilise ja juriidilise isiku erinevusest aru saadaks. Aga et nõuandja ei viitsi seadust lugeda!?“ imestab Kärsna.
    Kärsna selgitab, et käibemaks on lõpptarbija maks, ja ettevõtja saab selle riigilt tagasi siis, kui ost (mis see ka ei oleks) läheb maksustatava käibe tekitamiseks. „Sellepärast peab käibemaksukohustuslase seisusest mahaarvamisel müümata kauba käibemaksu tagasi maksma, ning põhivara puhul tagasimaksmisel arvestama ostu(de) ettevõtluses kasutamist viie aasta jooksul,“ selgitab Kärsna. „Nii et pärast ostude tegemist kohe registrist kustutamine võib olla päris kallis lõbu. See kõik on käibemaksuseaduses kirjas ja siin ei saa olla mingit seisukohtade paljusust, eriti, kui seaduse kõrvale ka kohtulahendeid lugeda. Ja raha eest maksualast nõu andev inimene peaks ka neid tundma.“
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Minu ravimiaktsiat ei liiguta tulemused, vaid konkurendid
Minu portfelli värskeima lisandusena saabunud Novo Nordiski kvartaliaruanne ei liigutanud aktsiat eriti – küll aga liigutas seda päev hiljem avaldatud konkurendi ravimiuuringu tulemus.
Minu portfelli värskeima lisandusena saabunud Novo Nordiski kvartaliaruanne ei liigutanud aktsiat eriti – küll aga liigutas seda päev hiljem avaldatud konkurendi ravimiuuringu tulemus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Käärijä ettevõte teenis kena kasumi
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.