Eesti maksuamet teatas Äripäevale, et jälgib Soome eksperimenti ja on kaalunud uut tüüpi kassaaparaatide sisseviimist müügikohtadesse.
- Maksuameti kontrolliosakonna juhi asetäitja Kaido Lemendik. Foto: Scanpix/Toomas Tatar
Nimelt selgus juulis, et Soome maksuamet valmistab ette uut veebirelva. Soome maksuamet on otsustanud sularahaga arveldavates müügikohtades kasutusele võtta uut tüüpi kassaaparaadid, mis ei võimalda kaupmeestel tulusid varjata ja kannavad reaalajas info maksuametisse.
„Oleme ka Eestis sellise süsteemi rakendamist kaalunud, aga siin tuleb väga hoolikalt vaadata, kui kulutõhus see süsteem olema saaks, võttes arvesse arenduse maksumust, ettevõtjate kulu ja saadavat kasu. Igal juhul jälgime kindlasti huviga, kuidas soomlastel selle projektiga läheb,“ selgitas maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. Samas lisas ta, et maksuamet ei näe praegu uute kontrollivahendite vajadust, kuna alles hiljuti rakendati koostöös ettevõtjatega töötamise registri ja käibedeklaratsiooni lisa, mis on Lemendiku sõnul ennast varimajandusega võitlemisel igati õigustanud. „Keskendume nende tööriistade maksimaalsele ärakasutamisele,“ ütles ta.
Ka Eestis suur probleem
Soome maksuameti teatel on ikka veel suur probleem kaupadelt ja teenustelt saadavate tulude varjamine – arvetega manipuleerimine on eriti suur murekoht restoraniäris, kirjutas Yle. Soome maksuamet on 2015. aastast alates kontrollinud umbes 600 toitlustussektori asutust ning auditeeritud firmadest on avastatud 68 protsendil raamatupidamisvigu, mis moonutavad käivet 5–15 protsenti.
Lemendiku sõnul ei ole Eestis numbriliselt võimalik välja tuua, kui palju just sularaha käibe varjamisega seoses riigil makse saamata jääb, aga loomulikult on maksurisk suurem nendes valdkondades, kus liigub palju sularaha ja selle deklareerimata jätmine on näiteks üks võimalus tekitada raha ümbrikupalkade maksmiseks. „Töötamise register on küll nüüdseks toonud pildile suure osa nendest, kes varem oma sissetuleku „mustalt“ said, samamoodi viime ka suurema käibemaksu ja tööjõumaksude riskiga kohtades läbi maksumenetlusi, et õige maksukohustus tuvastada,“ rääkis Lemendik.
Ta lisas, et 2014. aasta suvel TöR-i tõttu alanud töötajate lisandumine deklaratsioonidele ei toonud aga koheselt kaasa samas proportsioonis välja makstava palkade summa kasvu. „TÖR-i rakendamisel MTA teadvustas, et ümbrikupalga probleemiga on vaja tegeleda etapiti: esmalt saada inimesed deklaratsioonidele, järgmise sammuna hakata tegelema nende ametliku palga tegelikule palgale lähemale viimisega. Ümbrikupalkade vähenemise võti peitub aga kõikide osapoolte koostöös ja huvis ebaausat konkurentsi vähendada,“ ütles Lemendik.
Tema sõnul saavad kõik osapooled, kellele nad töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näidanud, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata. „Seni kuni tööandjad või töötajad seda avalikult ei tunnista, siis jäävadki ametlikud palgatasemed paraku sinna, kus nad on. See teeb aga liiga neile, kes pingutavad ausalt. Siin on mõtteainet ka tarbijatele, tehingupartneritele jt, kas nad tahavad ebaausat tegevust toetada,“ lõpetas Lemendik.
Mõjutab 100 000
Soome maksuamet kavatseb maksuamet kasutusele võtta reaalajas maksuinfo vahendamise. Plaan on muuta sularahaga arveldavatele ettevõtetele kohustuslikuks uut tüüpi kassasüsteemid, mis edastavad tehinguinfo maksuhaldurile reaalajas.
Uue süsteemi valmimisaeg on praeguse prognoosi kohaselt 2018. aasta lõpp. Süsteem on kavas kehtestada kõigis sularahaga arveldavates ettevõtetes, mida on Soomes 100 000 ringis. Maksuameti sõnul on sarnane sularaha liikumise jälgimissüsteem juba kasutusel Ungaris ja Horvaatias.
Varasemast on sularahatehingute kontrollimiseks olemas nn musta kasti süsteem, kus kassaaparaati on paigaldatud seadeldis, mida maksuhaldur käib kohapeal kontrollimas. Niimoodi toimitakse näiteks 2010. aastast Rootsis, kus Yle teatel on see end igati õigustanud. Soomlased aga leiavad, et musta kasti süsteem on aegunud ja liiga kallis võrreldes veebipõhise kassaühendusega.
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet selgitab, kelle töötamine tuleb registreerida ja kuidas lahendada keerukamaid olukordi.
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele