• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti IT vajab 1000 inimest

    Ericssoni Eesti juht Seth Lackman (vasakul) ja Helmese juht Jaan Pillesaar Paides arvamusfestivalil.Foto: Andres Haabu

    Tuleviku investeeringute võtmeküsimus on see, kuidas leida töötajaid. Tarka tööjõudu on Eestis väga raske leida, tõdes Ericssoni Eesti juht Seth Lackman Paides arvamusfestivalil.

    Eriti terav on targa tööjõu puudus Lackmani sõnul IT-sektoris. Euroopas on juba praegu vaja miljonit IT-oskustega inimest. Eestis on neid vaja umbes tuhat. Lackman lisas, et eriti kiiresti arenev valdkond on nn asjade internet, seal on uusi inimesi on juurde vaja kogu aeg. Targa tööjõu probleemi üheks lahenduseks peab Lackman õppekohtade arvu suurendamist tehnoloogiaerialadel.
    Helmese juht Jaan Pillesaar seevastu Eesti haridusse ei usu. „Noored ja teravad inimesed ei lähe nad Eesti ülikoolidesse, vaid nt Standfordi, sest Eesti ülikooli diplom ei maksa maailmas mitte midagi,“ põrutas ta. „Võib-olla võiksime kinkida Eesti ülikoolid ära Harvardile.“
    Samas nõustus Pillesaar, et tööjõupuudus on terav probleem. „Kui on hea äriidee, siis küll sa selle kapitali saad,“ rääkis ta. „Aga et kapitali saada, peaksid siin olema inimesed.“ Ta märkis, et kui mõni uus investor Eestisse tuleb, siis ostab ta tavaliselt töötajaid teisest ettevõttest üle. „Majanduskasvu see ei suurenda ja võib-olla läheb mõni investor siis siit üldse minema.“
    Inbanki asutaja Priit Põldoja tõstis põhiprobleemina esile kapitali kättesaadavuse. „2016 ei peaks enam nii palju keskenduma otseinvesteeringutele, palju tähtsam on finantskapitali kättesaadavus,“ ütles ta, juhtides tähelepanu asjaolule, et suurtest välisinvesteeringutest pole koorunud midagi sellist, mis aitaks meid uuele tasemele. „Palju olulisem oleks see, et meil oleks rohkem institutsionaalset ja finantskapitali, mis võimaldaks inimestel ettevõtlusse minna. Meil on finantsvõimendust süsteemis vähe. Kui on rohkem raha, tekib ka rohkem ideid.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.