Rootsi Handelsbanken püüab trendi trotsida

Põhjuseks toodi, et Frank Vang-Jensen ei saanud nii keerulise struktuuriga organisatsiooni juhtimisega hakkama.

Handelsbanken üritab trotsida kaasaegseid trende ja jätkata oma konservatiivse strateegia ja ärimudeliga, mis on panka hästi teeninud viimased aastakümned ning mis aitas pangal terve nahaga läbi tulla ka 2008. aasta finantskriisist.

Handelsbankeni mudel eeldab laia kontorite võrku, kus laenuotsuste langetamine toimub võimalikult kliendile lähedal. See on aidanud halbade laenude osakaalu pangas pea nullis hoida, taganud kõrged reitingud ning kõrged kohad ka Rootsi klientide rahulolu-uuringutes.

Mullu näiteks, kui Swedbank sulges Rootsis 12% oma kontoritest, ei pannud ükski Handelsbankeni kontor uksi kinni. SEBga võrreldes on Handelsbankenil Rootsis kontoreid kolm korda rohkem.

Kõik see tähendab suurt detsentraliseerimist, päevapealt lahkunud juht hakanud Rootsi meedia andmeil võimu liiga kiiresti keskusesse koondama.

Muutu või sure

Majandusleht Dagens Industri jääb täna Handelsbankeni kiiret juhivahetust kommenteerides siiski skeptiliseks – kas Handelsbanken ikka saab jätkata kaasaegsete trendide eiramist, kus panga klient üha enam erinevate teenuste digitaliseerimisest johtuvat mugavust hindab. Pankadele esitatavad nõuded on järjest karmistunud, intressid on negatiivsed ning ka kulude kokkuhoiu võimalustele tuleb ühel hetkel piir ette. Ühel hetkel tuleb ikkagi hakata ka kontoreid sulgema, koos võimaliku negatiivse mõjuga laenuotsuste kvaliteedile. Loosung „muutu või sure“ võib saada varem või hiljem aktuaalseks ka konservatiivsusest oma ärimudeli nurgakivi teinud pangale.

Financial Times samas tunnustab täna ühes arvamusartiklis Handelsbankeni konservatiivset ärimudelit, mis võtab vaevaks põhjalikult kliendi tausta uurida. Nii on pangast jätkuvalt laenu saanud ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on tihti majanduse selgrooks.

See on hea nii majanduse kasvuväljavaadete kui finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast. Kuid jah,  vähendab paraku keskpankade rahatrüki stimuleerivat mõju, kuna taoline pank pelgalt selle pärast, et raha on odav või miinusintressiga, seda riskantsemale kliendile välja ei laena.

Artikli põhiväide ongi samas, et odava raha sajuga võlapohmeluse arstimine on ohtlik tee – juba mullistuvad kinnisvaraturud Torontost Stockholmini, individuaalset analüüsi nõudev laenamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on aga soikus. USA 10 suurimas pangas on see 2006. aasta tipust kukkunud pea kolmandiku võrra, kirjutab FT. Keskpankade asi ei peaks olema mitte sihiks seatud inflatsioonitaseme või hõive tagamine, vaid järelevalve, et pangad laenuraha liiga heldelt ja liiga riskantsetele klientidele välja ei laenaks, väidab autor. Just selleks loodi ju tegelikult 1913. aastal ka USA keskpank. Hinnastabiilsust ja madalat tööpuudust peeti toona soovitavaks kõrvalproduktiks, mitte eesmärgiks omaette.  

Teises artiklis leiab ka FT, et digitaliseerimisele Handelsbanken siiski vastu ei saa. Väljakutse on leida piisavalt konservatiivne mudel, et jätkuvalt teistest Euroopa pankadest eristuda. Panga uueks juhiks sai kauaaegne Suurbritannia haru juht Anders Bouvin, kes kordas, et just see, kuidas Handelsbanken oma äri ajab, teeb panga selle konkurentidest erinevaks.