Raamat, mida keegi ei oska lugeda, tuleb krõbeda hinnaga müüki

„Raamatul on selline salapärasuse aura, et kui sa näed seda esimest korda… sind täidavad tunded, mida on raske kirjeldada,“ rääkis Guardianile kirjastuse juht Juan Jose Garcia.

Siloe sai õiguse valmistada käsikirjast 898 koopiat, seejuures, nagu kinnitab kirjastus, on koopiad sedavõrd täpsed, et korratakse iga plekki ja auku, mis originaaliski. Hispaania kirjastaja, kes on spetsialiseerunud faksiimileväljaannetele, teeb alati just 898 eksemplari – see number on palindroom, mis sai traditsiooniks pärast nende esimest õnnestunud projekti.

Raamatu hinnaks kujuneb 7000 kuni 8000 eurot eksemplari eest ning umbes 300 inimest on selle juba ette tellinud.

Käsikiri, mis sisaldab üle 200 lehekülje ja mille valmistamiseks kulub mitmeid suuri investeeringuid, on plaanis raamatutiraažiks saada 18 kuuga. Juba aprillis alustati dokumendi ülespildistamisega. Koopiate valmistamisel kasutatakse erilist paberit, mis meenutab maksimaalselt originaali struktuuri. Lisaks tehakse iga trükitud raamat kunstlikult selliseks, et see näeks välja nagu sajanditevanune.

Voynichi käsikirja hoitakse Yale’i ülikooli haruldaste raamatute ja käsikirjade hoidlas, mille kuraatorid selgitasid, et otsustasid teose tiražeerimise kasuks seepärast, et paljudel inimestel on huvi seda lähemalt uurida, kuid originaal on juba päris lagunenud. Nende kinnitusel on raamatukogu e-materjalide uurimisest lausa 90 protsenti seotud Voynichi käsikirjaga.

Mis on Voynichi käsikiri?

Käsikiri sai nime poola antikvaari ja raamatukaupmehe Wilfrid Voynichi järgi (tema abikaasa Ethel Woynich on, muide, romaani „Kiin“ autor). Ameerikas elanud Voynich omandas käsikirja 1912. aasta paiku itaalia jesuiitide raamatulaadalt. Täpseid andmeid selle kohta, kes on mõistmatus keeles kirjutatud ja salapäraste taimede joonistusi sisaldava käsikirja autor, ei ole tänini.

Kaua levis versioon, et teose on loonud inglise filosoof, frantsiskaani munk Roger Bacon, kes sattus oma maagia- ja alkeemiahuvi tõttu vanglasse. Paraku elas ta 13. sajandil, kuid tänaseks on uurijad välja selgitanud, et Voynichi käsikiri on loodud vahemikus 1404 kuni 1438.

Teise levinud arvamuse järgi on selle autoriks Leonardo da Vinci, kes lõi omaenda šifri, et eksitada inkvisiitoreid; samuti on seisukohti, et käsikiri on lihtsalt kellegi nali või üleüldse tulnukate looming.

Käsikiri koosneb 240 õhukesest pärgamendilehest, millest mõned on ilmselt aja jooksul kaotsi läinud. Tekst koosneb üle 170 000 kirjamärgist, mis moodustavad umbes 35 000 sõna meenutavat rühma. Kirjamärgid ei vasta ühelegi maailmas teada olevale kirjasüsteemile, kuid näivad pärinevat 20-30märgilisest tähestikust. Märgid ja nende poolt moodustatud "sõnad" näivad järgivat teatud loomulikule keelele iseloomulikke seaduspärasid. Käekirjaekspertide väitel näitab analüüs, et tekst on kirjutatud püsiva sujuva hooga, ilma et autor oleks pidanud enne iga tähte või sõna mõtlemiseks peatuma.

Käsikiri on jaotatud kuude osasse, mis ilmselt käsitlevad eraldi teemasid: botaanika, astronoomia, bioloogia, kosmoloogia, farmaatsia ja retseptid. Paraku pole joonistatud taimi suudetud määrata, astronoomilised kaardid ei ütle midagi ning uurijatele pole saladuse lahendamisel abiks olnud ka alasti naiste joonistused käsikirjas.