Kriisikartus teeb ettevõtjad ettevaatlikuks

„Ilmaelu on selline, nagu ta praegu on. Kas tuleb suurem põgenikelaine või läheb kõik hoopis paremaks ja lõpeb sõjapidamine ära – me ei tea seda keegi. Ettevõtjad on seetõttu tõmbetuules – kindlust pole,“ ütles Pagaripoiste juhatuse liige Meelis Pärn.

Pärn arvab, et Pagaripoiste käive tuleb järgmisel aastal samasugune, nagu on tänavu. Kuna kasumid on viimasel ajal kukkunud ja palkadel on surve taga, ei usu ta, et kasum järgmisel aastal kasvada võiks. „Kui toormed kallinevad, siis siin midagi lustlikku pole. Kasum võib kukkuda, võib jääda samale tasemele ja minna ka tiba paremaks, aga elu on nii heitlik, elame päev korraga,“ ütles Pärn.

Töötajaid Pagaripoisid juurde võtta ei plaani, sest kui tulemused paremaks ei lähe, ei saagi lihtsalt kedagi juurde võtta. "Palgasurve on meil samasugune, nagu on teistel. Inimestel on ju ootus, et palk läheb paremaks. Ilmselt tõstame umbes 5%,“ lausus Pärn.

Nortali kliendiportfell on 75% ulatuses rahvusvaheline, mistõttu pole Eesti majanduse käekäik nende jaoks ainumäärav. Sel aastal on nad Krulli sõnul kõvasti investeerinud oma müügivõimekuse kasvu ning järgmiste aastatega selgub, kas tehtud investeeringud toovad kaasa ka käibe loodetud kasvu.

Eestis plaanib Nortal võttajärgmisel aastal juurde umbes 50 uut töötajat. Kasvamine ootab ees Soomes, Leedus ja Lähis-Idas. Palgad tahab Nortal spetsialistide meelitamiseks hoida konkurentsivõimelised. Probleemiks võib Krulli sõnul osutuda vajalike oskustega inimeste leidmine Eestist. Lisaks on siinsed spetsialistid rohkem paiksed, mis sunnib paljudele rahvusvahelistele ametikohtadele otsima inimesi väljastpoolt Eestit.

Käibe kasvuks prognoosib Krull järgmisel aastal 10–20% vahele, mis tähendab, et esimest korda ületataks 50 miljoni euro piir. "Prognoosime, et oleme järgmisel aastal võimelised jõudma 15% kasumimarginaalini,“ lausus Krull.

Uus kriis looks võimalusi

Uue kriisi pärast pole vaja muretseda, see tuleb niikuinii, leiab aga ASi Kuressaare Sanatooriumid nõukogu esimees Laura Sohvie Liblik. Kriis on tema meelest hea, sest avab uued võimalused.

„Nagu näitas ka eelmine kriis – neile, kes oskavad muutustega kiiresti kohaneda, tähendavad raskused uusi võimalusi. Need ettevõtted üksnes võidavad. Seni, kui inimestel on rohkem, kui nad vajavad, jäävad kriisid alati kestma, see on normaalne,“ lausus Liblik.

Saaremaa ettevõtete käekäik üldisemalt sõltub Libliku sõnul laevaühendusest. Kui täpsemalt enda ettevõttest rääkida, nimetas Liblik suure mõjuna valitsuse otsust tõsta järgmisest aastast käibemaksu 5 protsendi võrra. "Lisaks võib negatiivset mõju avaldada mis tahes negatiivne info Eesti kohta, näiteks suhete halvenemine Venemaaga,“ ütles Liblik. Tema hinnangul võiks Eesti osata end paremini reklaamida.

AS Kuressaare Sanatooriumid loodab järgmisel aastal käivet kasvatada 2–3%, kuid ettevõte jääb ilmselt kahjumisse. Sellest hoolimata tõstsid nad töötajate palku sel aastal ja tõstavad ka järgmisel.

Ehitussektoris paistab päike

Ehituses on praegu paremad ajad, ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. Järgmise aasta eelarvele nad veel mõtlema pole hakanud, kuid selle juurde asudes peavad nad silmas eelkõige seda, et kiiresti muutuvas turuolukorras oleksid kulud igal juhul kontrolli all.

Kas palku tõsta või mitte? "Kuna ehituses on ajad hetkel pigem paremad, siis tuleb hoolikalt üldise majanduse signaale jälgida. On üldteada, et kui muu majandus pidurdub, siis kajastub selle mõju ehitusele üksjagu hiljem, nii-öelda viitajaga,“ ütles Vink.

Töötajaid Vingi sõnul ilmselt juurde pole vaja, kui, siis õige pisut. Töötajate vähendamiseks ta samuti põhjust ei näe. "Ehitusturul tööd on ja olemasolevate lepingute portfell tagab suhtelise kindlustunde,“ märkis Vink.

Tuleviku prognoosimine on praeguses maailma olukorras raske, nentis ta. „Midagi kindlalt juhtuvat ei oska mina uskuda, pigem usun, et me ei tea, mis täpselt ees ootab – see on kindel. Ja samas usun, et Nordeconi meeskond saab hakkama nii kriisis kui ka buumis, sest viimase kümnendi muutused on meile nii mõndagi õpetanud,“ lisas Vink.