Ravimihiiu miljonisüst Eestisse

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 1. september 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravimihiiu miljonisüst Eestisse
India ravimikontsern Bravo Pharma ostab ära Eesti Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse, päästes enda jaoks ootamatult EASi rahastuseta jäänud arendusfirma tupikust.
India juurtega Bravo tegutseb praegu üheksas riigis üle maailma ning Eestiga on neil juba väga konkreetsed plaanid, lubades investeerida siin Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) ostmisega Bravo Healthcare OÜ omandusse kahe aasta jooksul 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollarit (3,1 kuni 4,7 miljonit eurot).
VTAKi jaoks on see kui süllesadanud õnn, sest mullu suvest jäid nad enda jaoks ootamatult ilma kümme aastat kestnud EASi toetusest, mis oli nende projektide üks peamisi rahastusallikaid. Toetuse ootamatu äralangemise tõttu jäi Eesti ilma ka VTAKi ja tema partnerite kümme aastat arendatud kahe vähiravimi tootmisest, mis läksid nüüd üle USA ettevõttele (vt lisalugu).
Riin Ehin, VTAKi juhataja, rõõmustab, et pole halba ilma heata: nüüd toetab neid rahvusvaheline investor, kes, erinevalt EASist, tunneb ravimiarenduse valdkonda läbi ja lõhki.
Kõik algas India reisist
Bravo Pharma juht ja omanik Rakesh Pandey mäletab täpselt, kuidas algas tema tutvus Eestiga. 2014. aasta novembris käis Eesti delegatsioon Indias visiidil. Toonane majandusminister Juhan Parts rääkis seal esinedes innustunult Eestist kui heast platvormist start-upide käivitamiseks tugeva biotehnoloogia sektoriga maast.
Eestis tehakse 99% tehingutest internetipanga kaudu. See kõlas suurepäraselt. See tähendab, et 99% korruptsioonist on juba elimineeritud.
Rakesh Pandey,
India investor
„Ta pakkus, et äkki sobiks see keskkond meile ka. Kuulsime, et Eestis tehakse 99% tehingutest internetipanga kaudu. See kõlas suurepäraselt. See tähendab, et 99% korruptsioonist on juba elimineeritud. Saime viisa ja tulime 9. aprillil 2015. Mul on see kuupäev täpselt meeles. Kõik käis imelihtsalt peale siia reisimise,“ meenutab Pandey.
Teda üllatas, et Eesti-suguses väikses riigis on nii palju hädavajalikke spetsialiste ja nii häid laboreid. Suurtes riikides on kõik sellised spetsialistid mööda maad nii laiali pillutud, et neid on raske üles leida. Siin on need kahest ülikoolis kergesti leitavad, märkis Pandey.
Bravo Pharma Ltd
Rahvusvaheline ravimifirma, mis tegeleb meditsiinivahendite ja –seadmete tootmise, kontrolli ja testimisega, ravimite tootmisega, meditsiiniturismi ja telemeditsiini arendamisega jt meditsiiniteenuste pakkumisega
Kõik Bravo järelliitega firmad nagu Braco Pharmacy, Bravo Pharmaceuticals või Bravo Healthcare OÜ Eestis kuuluvad India Bravo kontserni
Asutatud juunis 2011, ettevõtte peakontor asub Indias New Delhis
Nõukogusse kuuluvad Rakesh Pandey, Nishant Kumar ja Reena Singh
Praegu tegutseb Ugandas, Etioopias, Rwandas, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Singapuris, Indias, USAs, Taanis, Ukrainas ja nüüd ka Eestis
Ettevõtte koduleht asub aadressil www.bravopharma.co.in
„Alustasime Euroopas Taanist ja mõtlesime teha midagi Itaaliasse, aga nendes piirkondades uue üksuse üles ehitamine on väga kallis.“
Juba pärast esimest kohtumist VTAKis otsustas Pandey, et tuleb siia ja edasi töötatakse koos. Praegu on Bravo sõlmimas koostöökokkulepet ka Tartu ülikooliga.
„Meil pole kindlasti plaanis VTAKi hävitada või täielikult endasse imeda,“ rõhutas ta. „VTAKi nimesse lisandub lihtsalt kusagile sõna Bravo. Riin on teinud suurepärast tööd, me tahame seda lihtsalt edasi arendada esimeses kaheaastases investeerimisvoorus 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollariga.“
Riin Ehin (keskel) ja Rakesh Pandey (paremal) panevad õige pea ka allkirjad ametlikult paberile, et vormistada Bravo Pharma esimene tehing Eestis.Foto: Raul Mee
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS
Püüab parandada vähiravi kvaliteeti, arendades ja rakendades uusi diagnostikaplatvorme ning pakkudes ravimitööstusele uusi vähivastaseid ravimikandidaate
VTAK saab oma rahastuse ELi struktuurifondidest teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arenduskeskuste programmist, Eesti Teadusagentuurilt, SA-lt Archimedes, sai kümme aastat erinevatele projektidele toetust ka EASilt
Kuni EASi finantseerimise lõppemiseni mullu 1. juulil töötas VTAKis ligi 100 inimest, kes tuli raha puuduse tõttu koondada, praegu töötab VTAKis projektipõhiselt töövõtulepingute alusel 15-20 inimest
Nõukogu esimees on professor Erkki Truve ja juhataja on Riin Ehin
Õige pea läheb rahvusvahelise ravimitootja Bravo Pharma omandusse
Ehin ütles, et biotehnoloogia pole valdkond, kus saab ühel aastal raha sisse panna ja järgmisel välja võtta.
„Läheb 10-15 aastat aega, enne kui ühest ravimikandidaadist saab ravim ja see hakkab tulu tootma. On tohutult tähtis, et poliitikud ja rahastajad ei kaotaks selle ajaga usku, et asi läheb hästi,“ lausus ta.
Pilootäri Tallinnasse ja Tartusse
Kahe aastaga plaanib Bravo palgata 30-35 inimest, kellest vaid kolm oleksid välismaalt. Pandey ütleb, et varasema kogemuse põhjal kestab esimene faas vähemalt 18 kuud ja investeeringu teine faas saab alata alles pärast 24 kuud. Nad annavad töötajatele pooleaastase väljaõppe nagu kõikjal, kus üksuse avavad.
Bravo plaanib järgmise poole aasta jooksul üles seada kaks tootmisüksust – üks Tallinnasse ja teine Tartusse. Tartu on Pandey sõnul oluline, sest Tartu ülikoolis on väga head laborid, millega saavad koostööd teha. Lisaks tahavad nad pakkuda üliõpilastele võimalust nende juures praktikal käia ja töötada.„Me püüame igas riigis, kus tegutseme, kasutada maksimaalselt kohalikku tööjõudu ja anda ka sellele maale midagi vastu. Kui me tooks omale Indiast tööjõu, siis mis mõtet oleks meil siin äri ajada?“ küsib ta.
Rakesh Pandey (38)
Hariduselt insener, töötas Šveitsi elektriseadmete suurtööstuses ABB, 2003. aastal lõi oma esimese firma
Ütleb, et pole teinud ühtegi edutud investeeringut, tal on olnud kas väga head investeerimisplaanid või on jumal teda lihtsalt õnnistanud
Kõige raskem koht äri tegemiseks on olnud Usbekistan, kus on palju piiranguid ja bürokraatiat. Eesti tundub talle selle juures lihtsa ärikeskkonnaga riigina
Eestist teada saamisel ja siia investeeringu tegemisel peab oma oluliseks abiliseks Viljar Lubi, Eesti eelmist suursaadikut Indias.
Oli kuues inimene, kes sai Eesti saatkonnas Indias Eesti e-residendiks
Tema eluviis on pidev reisimine, ligi 40 000 kilomeetrit kuus.
Räägib lisaks inglise ja mitmetele Indias räägitavatele keeltele ka näiteks vene, türgi ja usbekistani keelt, õpib ka eesti keelt
Pandey ütleb, et tahab olla number üks firma maailmas, kes pakub kompleksselt mitmeid meditsiiniteenuseid: haiglate ja apteekide pidamine, ravimiuuringud ja -tootmine ning diagnostika.
Eesti tootmisüksuses oleksid fookuses molekulaarbioloogia ja onkoloogia, prekliinilised ja kliinilised ravimiuuringud. „Euroopas plaanime teha ühe üksuse ka Londonisse, kuid ma tahan, et keskus oleks siin.“
Eesti on kõigest platvormPandey sõnul pole Eesti 1,3 miljoni elanikuga kindlasti nende turg, vaid Eesti on nende jaoks platvorm.
„Me ei tee Eestis arvestatavat käivet, aga me saame teha seda riigi jaoks tänu siit eksportimisele. VTAKi ostmine on väga oluline samm nende jaoks, kuna neil olid mõningad rahamured, aga meie jaoks on neil kümne aasta pikkune (ravimite – toim) arendustöö ja kliiniliste testide kogemus.“
Eesti uus suund võikski olla Singapuri-sarnane ravimitööstus
Meil on väike riik, kes on intellektuaalselt nii kõrgel tasemel, et võikski tegeleda ravimite tootmisega nagu Singapur.
Eesti uus suund võikski olla intellekti nõudva tööstuse Eestisse toomine. Meie miinuseks on peetud kõrgeid tööjõukulusid, aga teisalt on see ju positiivne, et me pole enam kõige odavama tootmise maa.
Nad leiavad Eestist omale vajaliku arvu spetsialiste, sest meil on selles vallas väga hea koolitusbaas ja kõik ülikooli lõpetanud mikrobioloogid-geenitehnoloogid jt polegi saanud oma erialasele tööle. Loodan, et meie ülikoolid ja riik on valmis edaspidi reageerima nendel erialadel veelgi suuremale tellimusele, kui tulevikus on tänu sellistele investeeringutele vaja veelgi rohkem spetsialiste.
Ruth Oltjer,
ASi Chemi-Pharm juhataja ja omanik
Bravo jaoks on oluline, et tootmiskoht oleks Euroopas, Eesti eelis on soodsamad maksud kui Lääne- ja Lõuna-Euroopas või USAs. „Kesk- ja Kagu-Aasias on ikka veel suhtumine, et „Made in EU“ on kindel kvaliteedimärk. Pealegi on transport siit Aasiasse hulga odavam kui Ameerikast,“ selgitas Pandey.
Bravo peamine turg on Pandey sõnul maailma suurim ja kiireima kasvuga turg ehk Kesk-Aasia. Suured riigid nagu Usbekistan ja Kasahstan.
Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse juht Riin Ehin leiab, et EAS lõpetas nende toetamise liiga järsku, et nad jõuaksid omale mõistliku ajaga uue investori leida.Foto: Raul Mee
Koos EASi toetusega kadus Eesti jaoks 70 miljonit eurot aastas
Eelmisel suvel jäi Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus (VTAK) enda sõnul ootamatult ilma pikaajalisest EASi toetusest, mistõttu läks USAsse vähiravimi tootmine, mis oleks teeninud Eestile aastas hinnanguliselt 70 miljonit eurot.EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov ütleb, et VTAKil ei oleks tohtinud olla mingit õigustatud ootust toetuse automaatse jätkumise suhtes, sest VTAK taotles uut toetust uueks rahastusperioodiks, kuid nende taotlus ei osutunud konkurentsis piisavalt tugevaks.
VTAKi juht Riin Ehin aga leiab, et tõmmata tehnoloogiafirmal finantseering alt ära hetkel, kui pikalt arendatud ravimikandidaat on valmis ja vähiravim hakkab just turule tulema, on äärmiselt ebaeetiline. Vähiravimit, mida muidu oleks hakatud tootma Eestis, hakatakse nüüd seetõttu tootma USAs.VTAKil oli juba kokkulepe Eesti ravimifirmaga Kevelt, kes oleks teinud päris toote kahest koos VTAKiga arendatud ravimikandidaadist: emaka limaskesta neljanda staadiumi vähi raviks loodud Virexxa ja haruldaste verevähkide ravim Oncohist. Nende prognoositav aastane ekspordikäive olnuks Ehini sõnul 70 miljonit eurot.
EASi toetus kui kuldsed käerauad
Ehin rõõmustab, et õnneks on neil nii hea patendiportfell ja rahvusvahelised kogemused, et VTAK oli investorite jaoks jätkuvalt atraktiivne.„Meil on varemgi käinud investorid uksele koputamas, aga kui nad on vaadanud EASi finantseerimise tingimusi, siis on nende huvi raugenud. Ühelt poolt on EASi finantseerimine hea, kuid teisalt on see nagu kuldsed käerauad – mitte midagi ei tohi teha, mis pole EASiga kokku lepitud,“ rääkis Ehin.Ta selgitas, et probleemid tekivad näiteks siis, kui EASi finantseeritud projekti edenedes tuleb mõni uus mõte või kui nad on leidnud vähiravimile mingi uue väljundi.
„Tark erainvestor on meie praeguses arengufaasis oluliselt parem koostööpartner. Eks EAS vaatas, et meil on juba nina vee peal ja otsustas anda raha neile, kes alles alustavad,“ sõnas Ehin.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Meditsiin
Hetkel kuum