Ravimihiiu miljonisüst Eestisse

India juurtega Bravo tegutseb praegu üheksas riigis üle maailma ning Eestiga on neil juba väga konkreetsed plaanid, lubades investeerida siin Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) ostmisega Bravo Healthcare OÜ omandusse kahe aasta jooksul 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollarit (3,1 kuni 4,7 miljonit eurot).

VTAKi jaoks on see kui süllesadanud õnn, sest mullu suvest jäid nad enda jaoks ootamatult ilma kümme aastat kestnud EASi toetusest, mis oli nende projektide üks peamisi rahastusallikaid. Toetuse ootamatu äralangemise tõttu jäi Eesti ilma ka VTAKi ja tema partnerite kümme aastat arendatud kahe vähiravimi tootmisest, mis läksid nüüd üle USA ettevõttele (vt lisalugu).

Riin Ehin, VTAKi juhataja, rõõmustab, et pole halba ilma heata: nüüd toetab neid rahvusvaheline investor, kes, erinevalt EASist, tunneb ravimiarenduse valdkonda läbi ja lõhki.

Kõik algas India reisist

Bravo Pharma juht ja omanik Rakesh Pandey mäletab täpselt, kuidas algas tema tutvus Eestiga. 2014. aasta novembris käis Eesti delegatsioon Indias visiidil. Toonane majandusminister Juhan Parts rääkis seal esinedes innustunult Eestist kui heast platvormist start-upide käivitamiseks tugeva biotehnoloogia sektoriga maast.

„Ta pakkus, et äkki sobiks see keskkond meile ka. Kuulsime, et Eestis tehakse 99% tehingutest internetipanga kaudu. See kõlas suurepäraselt. See tähendab, et 99% korruptsioonist on juba elimineeritud. Saime viisa ja tulime 9. aprillil 2015. Mul on see kuupäev täpselt meeles. Kõik käis imelihtsalt peale siia reisimise,“ meenutab Pandey.

Teda üllatas, et Eesti-suguses väikses riigis on nii palju hädavajalikke spetsialiste ja nii häid laboreid. Suurtes riikides on kõik sellised spetsialistid mööda maad nii laiali pillutud, et neid on raske üles leida. Siin on need kahest ülikoolis kergesti leitavad, märkis Pandey.

„Alustasime Euroopas Taanist ja mõtlesime teha midagi Itaaliasse, aga nendes piirkondades uue üksuse üles ehitamine on väga kallis.“

Juba pärast esimest kohtumist VTAKis otsustas Pandey, et tuleb siia ja edasi töötatakse koos. Praegu on Bravo sõlmimas koostöökokkulepet ka Tartu ülikooliga.

„Meil pole kindlasti plaanis VTAKi hävitada või täielikult endasse imeda,“ rõhutas ta. „VTAKi nimesse lisandub lihtsalt kusagile sõna Bravo. Riin on teinud suurepärast tööd, me tahame seda lihtsalt edasi arendada esimeses kaheaastases investeerimisvoorus 3,5 kuni 5,2 miljoni USA dollariga.“

Ehin ütles, et biotehnoloogia pole valdkond, kus saab ühel aastal raha sisse panna ja järgmisel välja võtta.

„Läheb 10-15 aastat aega, enne kui ühest ravimikandidaadist saab ravim ja see hakkab tulu tootma. On tohutult tähtis, et poliitikud ja rahastajad ei kaotaks selle ajaga usku, et asi läheb hästi,“ lausus ta.

Pilootäri Tallinnasse ja Tartusse

Kahe aastaga plaanib Bravo palgata 30-35 inimest, kellest vaid kolm oleksid välismaalt. Pandey ütleb, et varasema kogemuse põhjal kestab esimene faas vähemalt 18 kuud ja investeeringu teine faas saab alata alles pärast 24 kuud. Nad annavad töötajatele pooleaastase väljaõppe nagu kõikjal, kus üksuse avavad.

Bravo plaanib järgmise poole aasta jooksul üles seada kaks tootmisüksust – üks Tallinnasse ja teine Tartusse. Tartu on Pandey sõnul oluline, sest Tartu ülikoolis on väga head laborid, millega saavad koostööd teha. Lisaks tahavad nad pakkuda üliõpilastele võimalust nende juures praktikal käia ja töötada.„Me püüame igas riigis, kus tegutseme, kasutada maksimaalselt kohalikku tööjõudu ja anda ka sellele maale midagi vastu. Kui me tooks omale Indiast tööjõu, siis mis mõtet oleks meil siin äri ajada?“ küsib ta.

Pandey ütleb, et tahab olla number üks firma maailmas, kes pakub kompleksselt mitmeid meditsiiniteenuseid: haiglate ja apteekide pidamine, ravimiuuringud ja -tootmine ning diagnostika.

Eesti tootmisüksuses oleksid fookuses molekulaarbioloogia ja onkoloogia, prekliinilised ja kliinilised ravimiuuringud. „Euroopas plaanime teha ühe üksuse ka Londonisse, kuid ma tahan, et keskus oleks siin.“

Eesti on kõigest platvormPandey sõnul pole Eesti 1,3 miljoni elanikuga kindlasti nende turg, vaid Eesti on nende jaoks platvorm.

„Me ei tee Eestis arvestatavat käivet, aga me saame teha seda riigi jaoks tänu siit eksportimisele. VTAKi ostmine on väga oluline samm nende jaoks, kuna neil olid mõningad rahamured, aga meie jaoks on neil kümne aasta pikkune (ravimite – toim) arendustöö ja kliiniliste testide kogemus.“

Bravo jaoks on oluline, et tootmiskoht oleks Euroopas, Eesti eelis on soodsamad maksud kui Lääne- ja Lõuna-Euroopas või USAs. „Kesk- ja Kagu-Aasias on ikka veel suhtumine, et „Made in EU“ on kindel kvaliteedimärk. Pealegi on transport siit Aasiasse hulga odavam kui Ameerikast,“ selgitas Pandey.

Bravo peamine turg on Pandey sõnul maailma suurim ja kiireima kasvuga turg ehk Kesk-Aasia. Suured riigid nagu Usbekistan ja Kasahstan.

Koos EASi toetusega kadus Eesti jaoks 70 miljonit eurot aastas

Eelmisel suvel jäi Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus (VTAK) enda sõnul ootamatult ilma pikaajalisest EASi toetusest, mistõttu läks USAsse vähiravimi tootmine, mis oleks teeninud Eestile aastas hinnanguliselt 70 miljonit eurot.EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov ütleb, et VTAKil ei oleks tohtinud olla mingit õigustatud ootust toetuse automaatse jätkumise suhtes, sest VTAK taotles uut toetust uueks rahastusperioodiks, kuid nende taotlus ei osutunud konkurentsis piisavalt tugevaks.

VTAKi juht Riin Ehin aga leiab, et tõmmata tehnoloogiafirmal finantseering alt ära hetkel, kui pikalt arendatud ravimikandidaat on valmis ja vähiravim hakkab just turule tulema, on äärmiselt ebaeetiline. Vähiravimit, mida muidu oleks hakatud tootma Eestis, hakatakse nüüd seetõttu tootma USAs.VTAKil oli juba kokkulepe Eesti ravimifirmaga Kevelt, kes oleks teinud päris toote kahest koos VTAKiga arendatud ravimikandidaadist: emaka limaskesta neljanda staadiumi vähi raviks loodud Virexxa ja haruldaste verevähkide ravim Oncohist. Nende prognoositav aastane ekspordikäive olnuks Ehini sõnul 70 miljonit eurot.

EASi toetus kui kuldsed käerauad

Ehin rõõmustab, et õnneks on neil nii hea patendiportfell ja rahvusvahelised kogemused, et VTAK oli investorite jaoks jätkuvalt atraktiivne.„Meil on varemgi käinud investorid uksele koputamas, aga kui nad on vaadanud EASi finantseerimise tingimusi, siis on nende huvi raugenud. Ühelt poolt on EASi finantseerimine hea, kuid teisalt on see nagu kuldsed käerauad – mitte midagi ei tohi teha, mis pole EASiga kokku lepitud,“ rääkis Ehin.Ta selgitas, et probleemid tekivad näiteks siis, kui EASi finantseeritud projekti edenedes tuleb mõni uus mõte või kui nad on leidnud vähiravimile mingi uue väljundi. 

„Tark erainvestor on meie praeguses arengufaasis oluliselt parem koostööpartner. Eks EAS vaatas, et meil on juba nina vee peal ja otsustas anda raha neile, kes alles alustavad,“ sõnas Ehin.