Betoonitootja püüab Soome konkurendi ostuga Põhjamaid

„Eks meil ole olnud ambitsiooni suureneda ja laieneda juba mitu aastat ja meil avanes selline hea võimalus Soome poolelt, et oli firma, kes usaldas meid ja oli meiega valmis läbi rääkima,“ ütles TMB juhatuse liige Jaan Luts.

Tehingu tulemusena tekib ligi 100 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõte, kuid tehingu maksumust osapooled ei avalikusta. Raha Betonimestarit OY ostuks tuli Swedbankist ja omavahenditest.

Lutsu sõnul on neil plaan muutuda tugevamaks ja suuremaks ning eksportida rohkem ka Soome suunalt. Läbi Soome on ettevõttel head võimalused suurendada müüki Rootsi ja Norrasse, sest väiksema vahemaa tõttu on transpordikulud väiksemad.

„Saame kasutada ära meie ekspordikogemusi ja samas meil on väga palju õppida soomlastelt – sellist tegevuse efektiivsust ja ka teatud määral kvaliteeti, mis on nendel parem kui meil,“ lisas Luts, kelle sõnul ei olnud TMB ja Betonimestarit viimastel aastatel enam Soome turul konkurendid. Konkurendid oldi aastatel 2010-2012, kui TMB eksportis Eestist palju Soome. Viimastel aastatel aga enam mitte, sest madala hinnataseme tõttu vaatas TMB Soome asemel pigem Rootsi poole.

Lutsu sõnul saavad nad nüüd tänu konkurendi ostule pakkuda Rootsi turul ka suuremat mahtu. „Me oleme suuremad ja meil on võimalusi pakkuda kliendile rohkem. Suuremat mahtu, suuremat tootevalikut, paindlikkust ja me saame ka suuremahulisemaid projekte võtta Rootsis,“ ütles ta optimistlikult.

Ettevõttest sai ostutehinguga Baltimaade ja Soome turul suuruselt teine betoonelementide tootja. Kontserniga liidetakse kõik neli Soome tehast, kus töötab üle 250 inimese.

Märtsikuus sisenes Norra turule ka Merko, kelle tütarettevõte ostis ära sealse konkurendi. „Selline üldine tunnetus on ehitussektori ettevõtetel, et Eesti turg on väike ja kasvupotentsiaal on siin ikkagi piiratud,“ ütles Merko Ehituse juht Andres Trink, miks ehitusega seotud ettevõtted Põhjamaade vastu huvi tunnevad. Trinki arvates on TMB tehing Soomes mõnes mõttes märgilise tähendusega ning ambitsioonikate ettevõtete juhtide ja omanike rohkus mõjub kindlasti positiivselt.

Trinki lisas, et siinne piiratud turg sunnib võimekamaid ettevõtteid ringi vaatama ja loogiline on vaadata lähematele naaberturgudele. Ida poole aga ebaselgete perspektiivide tõttu vaadata ei tasu. Ka Jaan Lutsu sõnul on neil kõige lihtsam koostööd teha just põhjanaabritega. „Meil on lihtsam koos tegutseda. Kui osta ettevõtet kuskil... Venemaal oleks päris nonsenss, isegi Leedus näiteks, kus on ikkagi väga erinev ärikultuur kui meil,“ tõdes Luts.

Nii Merko kui ka TMB nägid ära, et Põhjamaade turule sisenemiseks on kõige mõttekam osta üle sealne konkurent. "Igal turul pead sa tegutsema ikkagi kohaliku ettevõtte või kohaliku meeskonna baasil. Ma arvan, et see järeldus on enamikule Eesti firmadele selgeks saanud, et sa pead ikka kohalikud inimesed ning kohalikud ettevõtted ja juhtkonna leidma,“ ütles Trink Merko kogemuse põhjal.

Trink leidis, et Eesti projektimeeskondade, ehitusmaterjalide ja efektiivse tegutsemisega ning samas kohalike kliendisuhete ja kohalike reeglite tundmisega on Eesti ettevõtetel Põhjamaa turgudel konkurentide ees efektiivsuse ja hinna poolest eelis. „Kui need kaks komponenti õnnestub kokku siduda, siis ma usun, et võimalusi peaks kindlasti nii Norras kui ka Rootsis olema.“

TMBd nõustanud Cobalt Advokaadibüroo ühinemis- ja omandamistehingute valdkonna juht Martin Simovart tõi välja, et tegemist on pärast Tallinki-Silja tehingut suurima Eesti ettevõtte ühinemis- ja omandamistehinguga Soome suunal. Simovarti sõnul annab selline tehing julgust ka teistele siinsetele ettevõtetele laieneda piiri taha. „TMB näitab eeskujulikult, et aktiivne Soome turule sisenemine suure turuosaga on võimalik ja teostatav isegi kapitalimahukas ja traditsioonilises tootmissektoris,“ leidis Simovart.