Täna Euoopa Komisjoni avaldatud autoriõiguste pakett saadab selge signaali platvormidele, kes avaldavad autoriõigusega kaitstud materjal, teatas Euroopa Autorite Ühingute Liit.
- Eesti Autorite Ühing Foto: Andras Kralla
Mõned autoriõiguste reformi teemad
Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker esitles oma tänases aastakõnes autoriõiguste reformi ettepanekuid, millega muudetakse selgemaks näiteks telesaadete ja -filmide müügi- ja ostureeglid, mis ühtlasi lihtsustavad kaablioperaatoritel saadete hankimist. Avalikes huvides tegutsevad teadus- ja uurimisasutused võivad autoritasudest pääseda. Reformiga vähendatakse ka platvormide autoritasude vahel valitsevaid hinnakääre.
Eesti Autorite Ühingu jurist Anne Ly Hussar ütles Äripäevale, et autoriõigus tervikuna ei vaja reformimist. „Eelkõige on probleem selles, et digitehnoloogia kiire areng on võimaldanud inimestele teenuste pakkumist, mis sisaldavad ka autoriõigusega kaitstud teoseid (muusikateoseid, filme jne),“ lausus Hussar. „Kuid selliste teenuste pakkujad ei maksa teoste autoritele tasu või on nende makstav tasu liiga väike.“
Eesti Autorite Ühingu juhatuse liige Mario Kivistik selgitas, et suurte teenusepakkujate (nagu Spotify, iTunes, YouTube jt.) puhul on nende käibed küll korralikud, kuid reaalne raha, mida lõviosa autoreid saab, üsna marginaalne. "Põhjus on eelkõige tulu hajumises, sest pakutavate teoste arv ulatub suurtes striiminguteenustes miljonitesse, tasu makstakse aga teenuse tellijatelt saadavalt kindlalt kuutasult sõltumata striimide arvust. Nii kujunebki ühe striimi väärtuseks näiteks 0,0001 eurot," sõnas ta.
Mis puudutab tasu mittemaksmise osa, siis Kivistiku sõnul puudutab see eelkõige sellised veebikeskkonnadi, mis küll teevad üldsusele kättesaadavaks muusikateoseid, kuid nimetavad ennast nö tehniliseks platvormiks ega võta vastutust sisu pakkumise eest. "Enamus suuri teenusepakkujaid on tänaseks siiski sõlminud lepingud ka kollektiivse esindamise organisatsioonidega," lausus Kivistik.
Konkreetselt ei muuda direktiiv ülaltoodu osas suurt midagi. "Kui vaadata direktiivi, siis läbipaistvuse osas on nõuded juba praegu enamjaolt täidetud," sõnas Kivistik. Praktilist väärtust omab tema sõnul omab punkt, mille kohaselt autoritel on õigus küsida lepingupartneritelt täiendavat tasu juhul, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt madal.
Hussar ütles, et nemad ühinevad Euroopa Autorite Ühingute Liidu (GESAC) pressiteates öelduga.
GESACi president Christophe Depreter ütles, et looja sõnavabadus on võimalik ainult juhul, kui on vabadus luua ja saada selle eest õiglast tasu. „Seetõttu on väga oluline, et loomingulistel töödel on selged reeglid, mis võimaldaks tarbijatel seda nautida, austades selle terviklikkust ja väärtust,“ lausus Depreter.
GESACi tegevjuht Véronique Desbrosses lisas, et nad väga ootavad koostööd ELi institutsioonidega, et teha komisjonile julgustav ettepanek. „Olen kindel, et enamik meist on nõus, et me otsime mitmekesisust ja platvormide kättesaadavust tarbijate jaoks,“ sõnas Desbrosses. „See on sõnum, mis kajas sel suvel üle 22 000 looja poolt. Me usume, et saadikud ja liikmesriigid kuulavad seda sõnumit meie ühise eesmärgi nimel.“
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.