Raha teeb inimesed õnnelikuks

Tavatarkus ütleb, et üle jääv raha on mõistlik investeerida ehk panna see kasvama. Ja kuigi selline lähenemine aitab kindlustada tee rikkuseni, ei pruugi see kindlustada teed õnne ja rahuloluni.

Raha ning õnne vahelise suhte kohta on tehtud palju uuringuid. Mõni aeg tagasi avaldatud Cambridge’i Ülikooli teadlaste uuring annab aimu sellest, et kuigi maise vara olemasolu teeb inimest õnnelikuks, on ta rahulolevam ja veelgi õnnelikum siis, kui pangakontolt vaatab vastu kopsakas rahasumma. Seega, kui inimesele kuuluvad autod-majad-korterid ning rahakotis puhub parasjagu tuul, on ta endiselt õnnetu.

Uuringu tarbeks analüüsisid Cambridge’i Ülikooli teadlased ühest suuremast Suurbritannia pangast saadud andmeid ning kõrvutasid neid panga poolt korraldatud küsitluse tulemustega. Uuringu eesmärk oli mõõta, mis tasemeni teeb raha inimest õnnelikuks.

Uuringu üks autoreid, Cambridge’i Ülikooli teadur Joe Gladstone märkis Wall Street Journalile, et pangaarvel olev rahasumma on õnne mõõtmise puhul olulisem kui maine vara. “Kui inimesel on pangaarvel rohkem raha, tunneb ta suuremat rahalist kindlustunnet ning on seega ka õnnelikum,” lausus Gladstone.

Selline avastus kehtib nii vaesema kui rikkama kontingendi puhul. Just viimane üllatas analüütikuid eriti.

Gladstone nentis, et tegu on üksnes korrelatsiooniga, ent eksperdid usuvad kahel näitajal olevat ka põhjuslik seos. “Me seame hüpoteesi, et kui raha on seotud pensionikogumise või investeeringutega, on tegu justkui abstraktse rahaga, mida inimene otseselt ei tunneta. Samas kui ta läheb aga sularahaautomaadi juurde ja näeb seal, et arvel on suur summa raha, mida saab kasutada, on see inimeste jaoks tähtsam,” arutles ta.

Gladstone märgib, et uuring on oluline eeskätt seetõttu, et see läheb üpris suurde vastuollu finantsnõustajate soovitustega. “Nõustajad ütlevad, et kui raha pole investeeritud näiteks aktsiatesse, on see raisatud raha. Seega on puhtalt ratsionaalne otsus oma raha investeerida. Samas ei võta selline lähenemine pea üldse arvesse inimpsühholoogiat. Asi pole üksnes oma rikkuse maksimeerimises, küsimus on ka selles, kuidas oma heaolu maksimeerida,” arutles Gladstone.

Analüüsi tulemusena selgus, et vähemalt mingi tasemeni teeb raha õnnelikuks küll. Kui inimesel on tavaliselt kontol summa vahemikus 1-1300 dollarit, siis iga lisanduv dollar teeb ta õnnelikumaks. Kui summa jääb 1000 ja 10 000 dollari vahele, siis lisanduv raha enam nii palju õnnetunnet juurde ei too. Samas selgus uuringust, et raha olemasolu on tähtis ka väga rikaste inimeste jaoks ning tekitab neis õnnetunnet.

Gladstone märkis, et tema soovitab inimestel autodesse ja majadesse investeerimise asemel suurendada oma nii-öelda mustadeks päevadeks kogutud summat. See annab meile kindlustunde ning teeb meid seeläbi õnnelikumaks.