• OMX Baltic0,16%270,44
  • OMX Riga0,13%868,76
  • OMX Tallinn0,03%1 711,75
  • OMX Vilnius0,08%1 055,82
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,22%8 320,08
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,59
  • OMX Baltic0,16%270,44
  • OMX Riga0,13%868,76
  • OMX Tallinn0,03%1 711,75
  • OMX Vilnius0,08%1 055,82
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,22%8 320,08
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,59
  • 17.09.16, 15:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raha teeb inimesed õnnelikuks

Cambridge’i Ülikooli värske uurimus soovitab investeerimise asemel raha hoopis pangakontol hoida.
Eurod
  • Eurod Foto: PantherMedia/Scanpix
Tavatarkus ütleb, et üle jääv raha on mõistlik investeerida ehk panna see kasvama. Ja kuigi selline lähenemine aitab kindlustada tee rikkuseni, ei pruugi see kindlustada teed õnne ja rahuloluni.
Raha ning õnne vahelise suhte kohta on tehtud palju uuringuid. Mõni aeg tagasi avaldatud Cambridge’i Ülikooli teadlaste uuring annab aimu sellest, et kuigi maise vara olemasolu teeb inimest õnnelikuks, on ta rahulolevam ja veelgi õnnelikum siis, kui pangakontolt vaatab vastu kopsakas rahasumma. Seega, kui inimesele kuuluvad autod-majad-korterid ning rahakotis puhub parasjagu tuul, on ta endiselt õnnetu.
Uuringu tarbeks analüüsisid Cambridge’i Ülikooli teadlased ühest suuremast Suurbritannia pangast saadud andmeid ning kõrvutasid neid panga poolt korraldatud küsitluse tulemustega. Uuringu eesmärk oli mõõta, mis tasemeni teeb raha inimest õnnelikuks.
Peamised avastused
Uuringu üks autoreid, Cambridge’i Ülikooli teadur Joe Gladstone märkis Wall Street Journalile, et pangaarvel olev rahasumma on õnne mõõtmise puhul olulisem kui maine vara. “Kui inimesel on pangaarvel rohkem raha, tunneb ta suuremat rahalist kindlustunnet ning on seega ka õnnelikum,” lausus Gladstone.
Selline avastus kehtib nii vaesema kui rikkama kontingendi puhul. Just viimane üllatas analüütikuid eriti.
Gladstone nentis, et tegu on üksnes korrelatsiooniga, ent eksperdid usuvad kahel näitajal olevat ka põhjuslik seos. “Me seame hüpoteesi, et kui raha on seotud pensionikogumise või investeeringutega, on tegu justkui abstraktse rahaga, mida inimene otseselt ei tunneta. Samas kui ta läheb aga sularahaautomaadi juurde ja näeb seal, et arvel on suur summa raha, mida saab kasutada, on see inimeste jaoks tähtsam,” arutles ta.
Gladstone märgib, et uuring on oluline eeskätt seetõttu, et see läheb üpris suurde vastuollu finantsnõustajate soovitustega. “Nõustajad ütlevad, et kui raha pole investeeritud näiteks aktsiatesse, on see raisatud raha. Seega on puhtalt ratsionaalne otsus oma raha investeerida. Samas ei võta selline lähenemine pea üldse arvesse inimpsühholoogiat. Asi pole üksnes oma rikkuse maksimeerimises, küsimus on ka selles, kuidas oma heaolu maksimeerida,” arutles Gladstone.
Raha teeb õnnelikuks
Analüüsi tulemusena selgus, et vähemalt mingi tasemeni teeb raha õnnelikuks küll. Kui inimesel on tavaliselt kontol summa vahemikus 1-1300 dollarit, siis iga lisanduv dollar teeb ta õnnelikumaks. Kui summa jääb 1000 ja 10 000 dollari vahele, siis lisanduv raha enam nii palju õnnetunnet juurde ei too. Samas selgus uuringust, et raha olemasolu on tähtis ka väga rikaste inimeste jaoks ning tekitab neis õnnetunnet.
Gladstone märkis, et tema soovitab inimestel autodesse ja majadesse investeerimise asemel suurendada oma nii-öelda mustadeks päevadeks kogutud summat. See annab meile kindlustunde ning teeb meid seeläbi õnnelikumaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 21:49
Euroopa idapoolsed riigid suurendavad kullareserve. Poolast sai maailma suurim ostja
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele