Autoriõigused: lingi jagamine lõppes kohtus

8. septembril langetas Euroopa Kohus otsuse, et veebis võõra sisu linkimise seaduslikkuse hindamisel peab arvestama lingi lisamise eesmärki: kui see on rahaline kasu ning link juhatab teosele, mis on avaldatud ilma autori nõusolekuta, siis on see keelatud.

Näiteks kui linkida oma veebilehel mõnd ebaseadusliku sisuga veebilehte, siis liigitub selline tegevus autoriõiguse alla ning seda võib käsitleda autoriõiguse rikkumisena.

Euroopa Kohtu jaoks oli see juba kolmas kord linkimise teemal otsustada. „Kahes varasemas otsuses leidis Euroopa Kohus, et linkimine teise veebisaidi vaba juurdepääsuga seaduslikule sisule on lubatud ja et selline tegevus ei ole autoriõiguse rikkumine,“ selgitas advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Liina Jents. „Lahtiseks jäi aga küsimus, mis saab siis, kui link juhatab ebaseaduslikule sisule ehk veebilehele, kuhu kolmas isik on ilma autori nõusolekuta tema teosed üles riputanud.“

Euroopa Kohtu värske otsus käsitleski just sellist olukorda.

Ajakirja Playboy väljaandja Sanoma korraldas Hollandi TV saatejuhi Britt Dekkeri fotosessiooni. Kaks kuud enne ilmumist ajakirjas avaldas GS Media kõmuväljaanne Geenstijl lingi neile fotodele, mille oli seal kättesaadavaks teinud kolmas isik ilma Sanoma nõusolekuta. Sanoma nõudis linkide eemaldamist, need võeti ka kahel korral algallikast n-ö maha, kuid ilmusid taas uutesse kohtadesse. Samuti uuendas GS Media oma linke uutele lehtedele.

Kuivõrd GS Media keeldus linke eemaldamast, siis esitas Sanoma GS Media vastu hagi Hollandi kohtusse. „Kuna kaasus käsitles väga põhimõttelist küsimust autoriõiguse vallas, siis jõudis see lõpuks Hollandist Euroopa Kohtu lauale,“ selgitas Jents. „Põhiküsimus, mida Euroopa Kohtul tuli lahendada oli, et kas oma veebilehele lingi lisamine, mis viib veebilehele, kus kolmas isik on autori õiguste omaja nõusolekuta mingi teose kättesaadavaks teinud, on teose kasutamine ehk üldsusele suunamine autoriõiguse seaduse mõttes.“

Jents lisas, et selles loos otsustas Euroopa Kohus teha vahet interneti tavakasutajal, kes teeb veebis lingi kättesaadavaks ja kellelt ei saa mõistlikult eeldada, et ta annaks hinnangu, kas lingitaval sisul on õiguste omaja nõusolek, ja kasutajal, kes soovib linkide jagamise pealt kasu teenida või kes teadlikult jagab ebaseaduslikku sisu.

Euroopa Kohus leidis, et kui link on lisatud kasusaamise eesmärgil, võib eeldada, et selle ülespanija on kontrollinud teose avaldamise seaduslikkust. „Ehk siis tavakasutajat, kes lingib nt Facebookis armsaid kassipildikesi, see otsus ei puuduta,“ märkis Jents. „Neile ei panda kohustust välja selgitada, kas kassipildid on veebilehele ikka seaduslikult jõudnud.“

Jentsi sõnul jääb siiski küsimus, mida arvata kasutajaist, kes teadlikult lingivad suures mahus veebisaite, mis ebaseaduslikult pakuvad filme ja muusikat. „Mingit kasusaamise eesmärki neil tihtipeale ei ole, küll aga on täielik teadmine, et lingitav sisu on ebaseaduslik,“ lausus Jents. „Seda küsimust Euroopa Kohus paraku põhjalikumalt ei käsitlenud.“

Jents soovitab siiski loobuda ilmselgelt ebaseaduslikku sisu jagava veebilehe linkimisest, kuivõrd kohtuotsus jätab siin piisavalt tõlgendamisruumi. „Samuti ei andnud Euroopa Kohus täpsemaid juhiseid selle mõistmises, mida tähendab „kasu saamine“,“ lausus Jents.

Kõnealuses kaasuses on GS Media küll äriettevõte, kuid pildid algselt avaldanud Geenstijl ei olnud tasuline väljaanne, samuti ei pidanud lugejad piltide vaatamise eest raha välja käima. „Raha teeniti reklaamidelt ja Euroopa Kohus pidas seda piisavaks, et „kasu saamise“ tingimus oleks täidetud,“ selgitas Jents.

„Antud juhul oli üheselt selge, et õiguste omaja Sanoma ei olnud ise teinud neid fotosid kättesaadavaks ning nende ülesriputamisel ilma nõusolekuta internetti rikuti igal juhul Sanoma autoriõigusi,“ selgitas Jents. „Autoriõiguse rikkumiseks loeti aga ka kõmuväljaande poolt kasu saamise eesmärgil ja seega eeldatavasti teadvalt lingi lisamist ebaseadusliku sisuga veebilehele.“

Jentsi sõnul ei puuduta ka Eesti autoriõiguse seadus linkimise teemat ning selles vallas meil kohtupraktikat ei ole. „Seega on kõnealune lahend ka meie jaoks oluline suunanäitaja,“ nentis ta.