Mertsina: mida tähendab Fedi eilne otsus?

Kuigi Fedil on kavas koosolek ka novembri alguses, siis enne presidendivalimist ilmselt mingeid tõsisemaid otsuseid tegema ei hakata. Bloombergi korraldatud turu-uuringu järgi tõstab Fed 54% tõenäosusega intressimäärasid käesoleva aasta detsembris. Meie hinnangul tõstab Fed järgmisel aastal intresse vaid korra ja ülejärgmisel aastal kaks korda (Fedi enda ootused on vastavalt kahel ja kolmel korral).

Tavatu aeglus

Nii aeglane intressimäärade tõstmine ei ole USA rahapoliitika ajaloos tavapärane, kusjuures meie hinnangul hakkab Fed intresse tõstma väga ettevaatlikult. Teatavasti sihib Fed oma rahapoliitikaga paralleelselt kaht peamist eesmärki – töötusemäära ja inflatsiooni. Tööpuudus on USA-s langenud juba 4,9 protsendini ja uusi töökohti luuakse kiiresti juurde, kuid inflatsioon on jätkuvalt alla eesmärgiks seatud 2 protsendi.

Kuigi Fed prognoosib, et hinnakasv kogub tasapisi hoogu, on hinnakasvu kiirenemise ootus jätkuvalt madal. Lisaks liigaeglasele inflatsioonile arvestab Fed ka maailmamajandusega seotud riske - eelkõige Brexiti võimalikku mõju Euroopa Liidule ja ebakindlust Hiina majanduse väljavaate suhtes. Föderaalreserv korrigeeris allapoole ka oma väljavaadet pikaajalise majanduskasvu ja intressimäärade tõstmise kohta. See näitab muuhulgas, et tootlikkuse kasvus selget pööret paremusele ei nähta ning see jääb veel vähemalt lähiajal aeglaseks.

Kuigi USA majandus on praegu üsna tugev, on selle kasvutsükkel aeglustumas. Kui intressimäärad jääksid madalaks veel pikemaks ajaks, oleks keskpangal hiljem vähem rahapoliitilisi võimalusi taas majandust turgutama hakata. Fedi hinnangul on intressimäärad, millega saab tööpuuduse ja hinnad soovitud piirides hoida, oluliselt allapoole nihkunud.

Börsid rõõmustasid

Mõistagi oli Fedi otsus intressimäärad muutmata jätta aktsiaturgudele positiivne. Madalad intressimäärad on aidanud kaasa aktsiaturgude kasvule juba alates 2009. aastast. Kui vaadata ettepoole, siis peaks aeglane intresside tõstmine pehmendama ka mõju võlakirjaturgudele.

Intressimäärade madalal hoidmine annab tõenäoliselt Donald Trumpile aga järjekordse võimaluse kriitikaks. Kui veel kevadel teatas ta, et on madalate intresside poolt, siis uue retoorika järgi on Fed „turgude rahaga üleujutamisega“ loonud „võltsmajanduse“ ja viinud aktsiaturud jätkusuutmatult kõrgele. Samuti on Trump hakanud Fedi juhti Janet Jellenit süüdistama tema seotuses poliitikaga ning selles, justkui tegutsevat ta president Obama ülesandel.

Kuigi Fed on tasapisi oma intressimäärasid tõstmas, siis meie hinnangul Euroopa Keskpank (EKP) veel järgmisel aastal seda teed ei lähe ning võib tõsta oma intressimäärasid alles 2018. aasta teisel poolel või isegi selle lõpus (samas võidakse hakata varaostuprogrammi vähendama juba varem, mis võib turuintressimäärasid veidi ülespoole liigutada või siis nende langust pidurdada).

Mida oodata?

Kuigi pankadevahelised turuintressimäärad (nt Euribor) võivad keskpanga intressimäärast erineda, ei ole see erinevus olnud suur. Kui Fed tõstab intressimäärasid ja EKP jätab need samale tasemele, suureneb intresside vahe kahe majanduspiirkonna vahel. Investeerimine USA-sse muutub atraktiivsemaks ning dollari kurss euro suhtes võib eesoleva aasta jooksul veidi tugevneda.

Praegu toimib ligikaudu 18% maailmamajandusest keskpanga negatiivsete intresside tingimustes. Kui siia juurde lisada veel nn nullilähedased intressimäärad, mis jäävad alla 1%, tõuseb see osakaal isegi 40 protsendini.

Kuigi negatiivsed nominaalsed intressimäärad on majandusajaloos esmakordsed, on inflatsiooniga kohandatud reaalsed intressimäärad olnud negatiivsed ka varem. Pikemas vaates on veel raske öelda, kui kõrgele on keskpankadel tarvis oma intressimäärasid tõsta ehk siis, milline on see „uus normaalsus“? Vananev elanikkond, aeglasem tootlikkus ning tärkavate turgude huvi ja soov investeerida oma säästusid mõjutavad oluliselt keskpankade intressimäärade otsuseid.

Paljudel riikidel on säästusid rohkem kui nõudlust raha investeerida, mis hoiab intressimäärasid madalamal. Vanemaealine elanikkond, kelle osakaal pidevalt kasvab, on suurem säästja kui tarbija ja investeerija, mis pidurdab samuti nõudlust raha järele.