Hinnakasv hakkab kohe kiirenema

Eesti majanduse aastakasv püsis ka teises kvartalis aeglane. Majanduskasvu nõrgestas lisandväärtuse vähenemine energeetikas ja mäetööstuses ning kinnisvaraalases tegevuses, samas kui ülejäänud tegevusalade lõikes oli kasv laiapõhjaline. Kasvu vedasid tööjõumahukamad sektorid ning see selgitab vähemalt osaliselt, miks aeglase majanduskasvu koondnumbri taustal on kiirelt kasvanud nii hõivatute hulk kui ka keskmine palk. Seejuures tõendab suurenenud vabade ametikohtade hulk, et tööjõupuudusest tulenevad riigisisesed palgakasvu surved ei ole ilmselt veel taandunud.

Eksportivad ettevõtted hindavad oma konkurentsipositsiooni nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool tugevamaks kui aasta alguses. Sellega on kooskõlas ka Eesti kaubavahetuse elavnemine teises kvartalis. Teises kvartalis kasvasid ka investeeringud põhikapitali. Lisaks majapidamiste elamuinvesteeringute mahu suurenemisele kasvasid ka ettevõtete investeeringud, mis suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel püsinud lõhe majandus- ja palgakasvu vahel sulgub tööjõu tootlikkuse suurenemise, mitte palgakasvu järsu aeglustumise teel.

Pärast enam kui kaks aastat kestnud hindade langust muutus augustis tarbijahindade inflatsioon taas positiivseks. Samas on kuises arvestuses hinnatase alates aasta algusest püsivalt kerkinud ning pisut enam kui poole aastaga on tarbijahinnad tõusnud ligi 2%. Hoolimata kiiresti kasvavatest palgakuludest ja nõudlusest on hinnasurve püsinud nõrk. Ühest küljest on see tulnud kasumimarginaalide vähenemise arvel, teisalt on sellele kaasa aidanud ka toorme, sh nafta madal hinnatase ja importtoodete aeglane hinnakasv. Energia odavnemise mõju inflatsioonile on taandumas ning see hoogustab lähiajal hinnakasvu.