Brexit: britid teevad esimese sammu

May teatab pühapäeval Birminghamis algaval konservatiivide aastakonverentsil, et valitsus töötab välja ja saadab parlamenti eelnõu, mis tühistab 1972. aastast pärineva seaduse, millega Suurbritannia ühines Euroopa Liidu ühisturuga ning millega Euroopa Liidu seadused said Albionil ülimuslikuks. Mis tähendab seda, et kui kohalike ja ELi seaduste vahel on vastuolu, siis kehtib ELi õigus ja vaidlused lahendab Euroopa kohus.

May avalikustas selle plaani intervjuus ajalehele The Sunday Times. See on May esimene konkreetne samm Brexiti suunas pärast seda, kui ta juunis toimunud referendumi järel järgmisel kuul peaministriks sai.

Samm on suure sümboolse väärtusega ent samas ka praktiline, andes selgust, mis moodi EList lahkumine aset leiab. Kõik ELi seadused võetakse liidust lahkumise päevast Suurbritannia seadustesse üle ja hakatakse neid siis üle vaatama. Mis tahetakse alles jätta, jääb alles, mis loetakse ebavajalikuks, see tühistatakse.

Konverentsi eelõhtul ajalehele Sunday Times antud intervjuus ütles Theresa May, et selle seadusaktiga, mis ELi seaduste ülimuslikkuse tühistab, saab Suurbritanniast jälle suveräänne ja iseseisev riik. Plaan on see parlamendile esitada kuninganna kõnes parlamendile, mis toimuks aprillis-mais.

Suurbritannia otsustab jälle ise

„Euroopaga läbirääkimisteks valmistudes peame valmistuma ka Brexiti mõjuks kodumaistele seadustele,“ ütles David Davis, kes on Theresa May valitsuses EList lahkumise eest vastutav minister. „See on väga lihtne. Sellest hetkest, kui me lahkume, peab kontroll olema tagasi Suurbritannia käes. See tähendab seda, et ELi seaduste kehtivus lõpeb. Järjepidevuse tagamiseks läheme lihtsat teed. ELi seadused võetakse, kus kohane, lahkumise päevast kodumaistesse seadustesse üle,“ ütles Davis konverentsi eel konservatiivide partei poolt väljastatud teatise vahendusel. Ja need otsused teevad valitud poliitikud, võttes arvesse referendumi ja läbirääkimiste tulemusi ELiga.

Davis püüab hajutada kahtlusi, et EList lahkumine võib õõnestada töötajate õigusi. „Nendele, kes püüavad hirmutada Suurbritannia töölisi, öeldes, et kui me lahkume, siis halvenevad töötajate õigused, ütlen kindlalt ja ühemõtteliselt – ei halvene nad midagi,“ vahendas väljaanne The Telegraph. Päev varem oli Briti rahandusminister Philip Hammond kinnitanud Suurbritannia ettevõtjatele, et vajalike oskustega tööliste sisserände eest Suurbritannia uksi kinni ei pane.

Ametlik taotlus märtsiks

ELi seaduste tühistamise akti arutelu toimuks Suurbritannia parlamendis paralleelselt läbirääkimistega Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tingimuste üle. Theresa May ütles täna BBC televisioonis, et esitab Euroopa Liidule ametliku taotluse, mis n.ö kella käima lükkab, hiljemalt tuleva aasta märtsiks. Prioriteediks saab olema sisserände piiramine Euroopa Liidust, kuna selline oli brittide referendumil väljendatud soov.

Sellest hetkest, mil käivitub Artikkel 50 Euroopa Liidu Lissaboni lepingus, on Suurbritannial läbirääkimisteks aega kaks aastat. Intervjuus Sunday Times’ile oli May varem öelnud, et ei kavatse ametliku lahkumistaotluse esitamisega viivitada sel põhjusel, et Saksamaal on parlamendivalimised. Ajastamine saab lähtuma Suurbritannia huvidest, mitte sellest, mis kontinendi riikidele sobivam on, ütles May. 

Seadusakti parlamenti saatmisega saab parlament lõpuks võimaluse debateerida, kuidas Suurbritannia EList lahkuma peaks. Sellega on ka seotud omad riskid – akti peab heaks liitma ka parlamendi lordide koda, kus konservatiivid on vähemuses.

Intervjuus Sunday Times’ile välistas Theresa May ka uute parlamendivalimiste korraldamise enne aastat 2020.

Teises, ajalehele Sun antud intervjuus, väljendas Theresa May lootust, et kogu konservatiivide aastakonverents ei lähe Brexiti tähe all. Seda võib olla raske saavutada, sest konservatiivide seas käib äge debatt selle üle, kas toetada järsku Brexit, mis tähendaks lahkumist ELi siseturult ja sellega täieliku kontrolli sisserände üle, või siis n.ö pehmemat varianti, kus vaba liikumise osas tuleks brittidel mingeid järeleandmisi teha.

„Tahan et Brexit kogu meie aega ei neelaks. Mida mina tahan, on ellu viia tõelised muutused. Ehitada riik, mis toimib kõikide jaoks,“ ütles May. Ühtlasi kordas ta oma plaani tuua Suurbritannias tagasi koolisüsteem, mis selekteerib õpilasi nende võimete järgi.