Ilves - omadele võõras, võõrastele oma

Ettevõtja Olari Taali meelest oli lahkuv president mees õigel kohal. „Tõenäoliselt hakatakse teda edaspidi, ajaliselt distantsilt eestimaalaste seas enamgi hindama,“ usub Taal. „Kui midagi mõni ajahetk ei klappinud, siis ehk sellepärast, et paadunud demokraadina lasi ta oma hoiakuid pisut palju mõjutada ümbritseval aparaadil. Aga parimatelgi noortel inimestel on omadus muutuda päeva lõpuks vähem või rohkem trikialdis tavaametnikeks.“

Venelastega läbi ei saanud

ABB Eesti juht Bo Henriksson leiab, et Ilves oli enam-vähem okei. Saavutustena toob ta esile Eesti kui e-riigi eduka tutvustamine, ladusa rahvusvahelise suhtlemise ja riigikaitseliste prioriteetide järjekindla rõhutamise. Vigadeks peab ta aga võimetust pidada dialoogi Venemaaga, oskamatust tunnetada kõigi ühiskonnaklasside, tavainimeste reaalset olukorda ja probleeme ja kontakti puudumist kohalike venelastega.

„Ilves oli Euroopa Liidu ja USA suunal välissuhtluses ilmselt kõige tugevam president ja ilmselt selleks ta ka jääb,“ sõnab majandusanalüütik Heido Vitsur. „Ilmselt isegi nii edukas, et tänu talle tekkis mitmes kohas meie edukusest mõnevõrra ülepakutud ettekujutus. Eestis ta nii edukas polnud. Ilmselt tajus ta pärast mitmete uute initsiatiiviga väljatulemist üsna pea, et Eestis on muutuste esilekutsumiseks vaja enamat, kui temal pakkuda oli.“

Graanul Investi omanikule Raul Kirjanenile on Ilves jätnud elitaarse, IT-sektorile keskendunud intellektuaali mulje. Eesti elu, reaalsed probleemid ja inimesed jäid talle kaugeks. “Tema mõju selles suunas on olnud väga suur, et Eesti-Vene majandussuhted on erakordselt halvad,” ei jää teravamgi kriitika tulemata.

Molycorp Silmeti juht David O'Brock leiab, et Ilves on väga hea suhtleja nii suuremas kui ka väiksemas ringis. „Ta on teinud väga head tööd Eesti turundamisel maailmas,“ ütleb ta.“ Ilvesel on suured teened Eesti kui IT- ja start-up’ide riigi tutvustamisel.“ Kriitilise poole pealt toob temagi esile tuua Ilvese russofoobiasse kalduvad hoiakud.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm märgib, et Ilves tegeles rohkem välispoliitikaga ning minimaalselt Eesti siseküsimustega. „Start-up’id on toredad küll, kuid oleks pidanud tegelema ka selliste asjadega, mis toovad rohkem lisaväärtust meie enda inimestele, kas siis otseselt toidu lauale või rahvale üldise heaolu.“ Ka ettevõtja Mart Relve meelest tegi Ilves Eesti kui e-riigi ja idufirmade tutvustamisel ära suure töö. „Aga Eesti riik ja Eestimaa on palju rohkem kui start-up'id ja e-lahendused ning Eesti inimestele jäi ta kahjuks kaugeks. Tema teine ametiaeg jääb pigem meelde sellega, et juba mõni aeg enne ametiaja lõppu tundus ta presidendi tööst väsinud olevat.

Kirjanik Olev Remsu märkab samuti Ilvese võõraksjäämist. „Ilves ei olnud koos meiega kartnud öist uksele koputamist, ei olnud koos meiega seisnud suhkrusabades, polnud oodanud aastakümneid, millal telefon korterisse pannakse, ei olnud sunnitud õppima marksismi-leninismi,“ sõnastab Remsu. „Ta oli kõike seda ja palju muudki hukka mõistnud üksnes sõnadega. See alguses liitis, kuid siis tajusime, et sellest jääb väheks, president osutus võõraks.“

Esimese Eesti president

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul oli Ilves hea president paremerakondi toetavale „esimesele Eestile“. „Ta rääkis palju Eesti edust, tõstatas harva sotsiaalse ebavõrdsusega seotud ebamugavamaid küsimusi, oli alati valitseva Reformierakonna selja taga, kui viimane seda tuge vajas,“ lausus Saarts. „„Teist Eestit“ Ilves ei mõistnud ja ei tahtnudki kunagi nendeni jõuda. Eriti kehtis see venekeelsete ja nõukogude perioodi osas pigem nostalgiliste Eesti elanike kohta - neid inimesi Ilvese jaoks ei eksisteerinudki.“

Mõte, et Ilves oli väga hea Eesti esindaja maailmas, kuid jäi kodus võõraks ja elitaarseks, kordub veel paljude arvamust avaldanute mõttekäikudes. Mitmed arvamust avaldanud ütlevad, et lootsid Ilvesest vähemalt teisel ametiajal enamat sekkumist sisepoliitikasse, kuid seda ei tulnud, ja see oli pettumus.

Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaarele jääb Ilves mõistatuseks. „Presidendi mõttekoja liikmena nägin ma äärmiselt erudeeritud, tagasihoidliku käitumismaneeriga mõnusa huumoriga riigijuhti. Avalikkuses see kõik miskipärast hajus. Mulle tundub, et rahvas pole president Ilvest kunagi päriselt omaks võtnud ja ega tallegi rahva arvamus suurt korda läinud.“

„Ilvesest jäi mulje, nagu ta ei oleks olnud president just kutsumuselt,“ märkab kirjanik Mari Saat. „Võib-olla oleks ta meelsamini olnud diskor?“

Ainult head sõnad

Jäägitult positiivsed on Ilvese suhtes ajaloolane David Vseviov, poliitik Jüri Adams ja psühholoog Jüri Allik, samuti majandusanalüütik Leev Kuum ja maksuameti endine juht, praegu rahvusvahelises valuutafondis töötav Enriko Aav.

Adams: „President Ilvesest arvan, et ta oli rahvusvaheliselt ehk mõjukamgi kui kunagi oli Lennart Meri. Eesti riigi rahvusvaheline positsioon arenes ja riigikaitse tugevnes ning kahtlemata oli selles tema roll suur.“ Vseviov: „Arvan, et Toomas Hendrik Ilvese valitsemisaeg saab aastate möödudes tänasest hoopis kõrgema hinnangu, korrates nii president Merile ajaga antud hinnangu dünaamikat.“

Allik: „Minu veendumuse kohaselt on Ilves seni parim president, kes Eestil on olnud! Vaadake tema vestlust Francis Fukuyamaga, mida võib internetis järele vaadata. Intellektuaalselt pole Eesti mitte kunagi suutnud sellisel viisil kaasa rääkida olulistes maailma asjades.“ Kuum: „President Ilves meeldis mulle iga aastaga üha rohkem. Tagantjärele hinnates tundub, et oleksime palju kaotanud, kui meil teda poleks olnud. Ta tuli Eesti presidendiks maailmas juba tuntud inimesena ja tegi 10 aastaga ka Eesti tuntuks. Ja seda me nendel aastatel just kõige rohkem vajasime.“

Aav: „Ilves tegi väga head tõõd Eesti rahvusvahelise profiili tõstmisel, teda on selles raske ületada.”

„President Toomas Hendrik Ilves sai minu meelest ju hakkama küll, kiidab ettevõtja Viktor Siilats. „Eriti kui jätta kõrvale talle omane arrogantsus ja keskenduda sellele, et muutunud julgeolekuruumis oskas ta üsna kiirelt orienteeruda.“

Ilvese vähe hinnatud saavutused

Praxise endine juht Annika Uudelepp, õiguskantsler Ülle Madise ja Külli Taro koostöö kogust põrmustavad arvamuse, nagu jääks Ilvese saavutused vaid välispoliitika, IT- ja idu-Eesti maailma. „Ilves on lisaks väga edukale infotehnoloogia ja e-riigi edendamisele andnud minu arvates väga suure panuse ka Eesti vabakonna võimestamisse,“ märgub Uudelepp. „Ta pole mitte üksnes rääkinud vabakonna olulisusest, vaid on vabakondliku tegevuse tõsiseltvõetavust suurendanud ja vabakonna arengule märgatavalt hoogu andnud. Arvan, et see on üks suuremaid jälgi tema töös, ja see jälg muutub ajaga järjest suuremaks.“

Ülle Madise: „President Toomas Hendrik Ilves tegi Eesti maailmas tähtsamaks ja suuremaks kui me oma rahvaarvu või pindala poolest muidu oleksime. Vähem on räägitud tema sisepoliitilistest saavutustest. Osalt seetõttu, et tal jagus tagasihoidlikkust seada Eesti huvid enda omadest ettepoole. Oluline on tulemus, et asjad saavad korda, mitte aga isikliku – ja ajutise – populaarsuse kogumine.“

Külli Taro: „Paljud ehk ei teagi, et mitme olulise protsessi taga on olnud presidendi ja tema meeskonna töö. Ja need algatused on tihti viinud konkreetsete ühiskondlike muutusteni. Ehk pole laiemale üldsusele teada, et tänaseks nii tähtsaks muutunud riigi- ja haldusreformi debatt sai hoo sisse just 2012. aasta lõpus korraldatud presidendi kärajatelt. Kui ei oleks presidendi järjekindlat toetust riigivalitsemise jõukohasemaks, paremaks ja ajakohasemaks muutmiseks olnud, siis ehk ei räägiks me täna üldse mingist riigireformist. Erakordne oli ka president Ilvese samm algatada rahvakogu protsess, et vastata ühiskondlikule rahulolematusele poliitilise süsteemiga. Just president oli see, kes valminud 15 ettepanekut riigikogule esitas. Midagi sellist polnud varem tehtud.“

Suurettevõtja, ekspeaminister Tiit Vähi ei ole Ilvesega üldse rahul. „Viimase kümne aasta jooksul pole majandus püsihindades kasvanud ühtegi protsenti, investeeringud tootmisesse on vähenenud, regionaalne areng taandarenenud, demograafilised protsessid murettekitavad, julgeoleku olukord halvenenud,“ põhjendab ta.

Alexela Oili juhi Ain Kuusiku meelest oleks Ilves pidanud piirduma esimese ametiajaga. „Midagi meeldivat meelde ei tule,“ põrutab ettevõtja Peeter Loim. „Kui, siis närimiskumm ja see, et mees ei saanud hakkama isegi oma naisega, rääkimata siis muust.“ Ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi meelest on Ilvese ametiaja juures parim, et see otsa sai.

Äripäev küsis rohkem kui 350 arvamusliidrilt hinnangut lahkuvale presidendile ja tema tegemistele ning sai rohkem kui sada vastust. Neid, kes andsid Ilvese tegevuse pigem positiivse hinnangu, oli kaks korda rohkem kui neid, kes jäid läbini negatiivseks. Hulk pigem positiivse hinnangu andjaid tõi aga välja ka vastuolusid.