Ehitusettevõtja: riigihangetel pole lolluse eest keegi kaitstud

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 13. oktoober 2016 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitusettevõtja: riigihangetel pole lolluse eest keegi kaitstud
ASi Ehitustrust üks omanikest ja ettevõtte juht Kaido Somelar rääkis intervjuus Äripäevale, et nende portfellis on riigitellimusi vähe, sest riigihanked on hinnapõhised ning seal ei ole lolluste eest keegi kaitstud.
Järgmisekski aastaks kõrged sihid seadnud Somelar käis Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2017 maad kuulamas, mis uuel aastal saama hakkab.
Olete tegutsenud Eesti turul neli aastat, kuidas on teil läinud? Kas täna olete seal, kus arvasite neli aastat tagasi, et olete?
Täpne ja hea küsimus. Tõesti, kui me alustasime, siis tegime endale plaani, et kolme kuni viie aastaga teeme sellise mahu, nagu täna oleme jõudnud teha. 2015. aasta oli 20 miljonit eurot ja sel aastal planeerime käibeks 30 pluss miljonit eurot. Olen seda meelt, et tuleb endale plaanid ning sihid seada ja selle nimel tööd teha. Samuti tuleb seda ka oma meeskonnale edasi anda.
September on aeg, kus tehakse eelarvet. Millist käivet te järgmiseks aastaks planeerite, mis on eesmärk?
Kunagi ei taha öelda, et nüüd peaks sammu tagasi astuma. Pigem olen ka siin Äriplaanil, et kuulata, mida arvavad teiste valdkondade esindajad ning selle taustal teha järeldused, mis ehitusse jõuab, kuidas jõuab, ning vaadata, kuidas riik planeerib eurorahasid kasutada.
Hiljem selle pealt võtta plaani, võib-olla lisada gramm konservatiivsust ka juurde. Ma kindlasti ei tahaks sammu tagasi teha. Täna toimetame laias laastus Lõuna-Eestis, aga miks mitte ühele või teisele poole vaadata ja järgmised sammud teha.
Ütlesite, et vaatate, kuhu riik jagab euroraha. Kui suur on teie firmas avaliku sektori osa ehk kui palju panustate riigihangetele ja kui palju eraklientidele?
Meil on riigihangete maht olnud väiksem. See oleneb nendest objektidest, mis on töös ja mis on pakkumises, ning lõpuks sellest, kas seda õnnestub võita või mitte. Riigihanked on hinnapõhised ning seal ei ole lolluse tegemise eest keegi kaitstud - ja alati on need kohal.
Kuna riigihanke võit oleneb odavast hinnast, siis mida on ehitushinnad viimasel ajal teinud? Kas järgmisel aastal ehitatakse kallimalt või odavamalt?
Kõikidel on soov hinda natukene tõsta, see soov on selgelt olemas ning on näha kõikide silmis. Paljudel läheb hästi ja nad tahavad veel paremini. Mis aga tegelikult juhtub kõikide nende juttude taustal, arvan ma, et väga suuri hinnamuutusi ei toimu.
Kristen Michal ütles majanduskonverentsil Äriplaanil, et ettevõtete ja riigi vahel peaks olema koostöö ning riik peab panustama kasvavatesse valdkondadesse. Kuidas on sujunud koostöö riigi ja ehitusvaldkonna vahel - või on riigihangete pidev võitlus turgu solkinud?
Ma oleks väga tark inimene, kui oskaks öelda, kuidas riigihangete süsteemi paremaks teha. Sellel teemal on paljud pikalt pead murdnud. Muidugi mulle tundub ka, et see ei ole päris õige ja õiglane ning sellega ei saada parimat tulemust, mis peaks olema riigi peamine eesmärk. Otse ma ei oska öelda, mis on selle rohi.
Kuidas ehitusvaldkonnas ümbrikupalkadega on? Kas Lõuna-Eestis on see olukord parenenud?
Ei ole muutunud, ei ole parenenud. Ehitustrustis ei ole ümbrikupalka. Võin arvata, et väiksemates ettevõttetes, seal on, seda keegi ei tunnista, aga võib nii arvata. Kas on paremaks muutunud? See peaks kajastuma ka hinnatõusus, mida ei ole olnud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kristen Michal
- Riigihange
Hetkel kuum