IMF: riik ei peaks olema palgakasvu esirinnas
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhtis tähelepanu Eesti kesisele tootlikkusele, mis jääb palga kasvule alla, ja leidis, et avalik sektor ei peaks kogu aeg olema palgatõstjate esirinnas, lisaks on Eesti valitsemissektor liiga suur.
Et Eesti valitsemissektor on teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur, saab seal hõivatud tööjõudu vähendada kavandatust kiiremini, et erasektor saaks juurde vabu töökäsi.
IMFi hinnangul on Eesti elatustase viimastel aastakümnetel märkimisväärselt paranenud. Sellele vaatamata on tootlikkuse kasv viimastel aastatel nõrk olnud, samas kui palgad on väga kiiresti tõusnud. See hakkab kahjustama konkurentsivõimet, leidis IMF ja märkis, et selles protsessis on otsustav roll riiklikel poliitikameetmetel.
IMFi märgib, et õnneks sisaldab 2017. aasta eelarveprojekt rohkem riiklikke investeeringuid, mis parandavad puudujääke taristus. „Siiski on veel ruumi suurendada erasektori osalemist olemasolevates innovatsiooni- ja õppeprogrammides, kasutades selleks rahalisi stiimuleid ja leevendades kehtivaid kõlblikkuskriteeriumeid. Aktiivsed tööturumeetmed on Euroopa standardite järgi samuti veel tagasihoidlikud,“ seisab raportis. „Et kindlustada eeldustele vastavaid tulemusi, võiks peaministri kabineti juurde luua tootlikkusega tegeleva üksuse, mis vaataks üle ja seiraks erinevaid tootlikkust edendavaid programme ning annaks neile juhiseid.“
Tööjõudu leiab valitsemissektorist
Tööjõupakkumise suurendamine on prioriteet. „Et Eesti valitsemissektor on teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur, saab seal hõivatud tööjõudu vähendada kavandatust kiiremini, et erasektor saaks juurde vabu töökäsi. Majanduslikult atraktiivne on ka sisserändepiirangute leevendamine ning tööjõu kaasamine väljastpoolt linnakeskusi,“ leiab IMFi raport.
„Avalik sektor peab silmas pidama, et ta ei tohiks pidevalt olla palgatõstjate esirinnas,“ seisab IMFi raportis. „Viimasel kolmel aastal on palgad valitsemissektoris kasvanud märgatavalt kiiremini kui erasektoris ja miinimumpalka on juba viis aastat järjest kümne protsendi võrra tõstetud. See suurendab ohtu, et palkade kasv lahkneb majanduse põhinäitajate arengust, kuna põhjustab ülekandeefekti ja annab valesid signaale. Lisaks pole ootus, et Eesti palgatase ühtlustub kiiresti Lääne-Euroopa tasemega, kooskõlas praegu aeglasemas tempos kulgeva tootlikkuse kasvuga.“
Siiski on IMFi hinnangul riigirahandus endiselt suurepärases korras ning pakub piisavat puhvrit majanduse tsüklilises langusfaasis või üleilmsete finantsturgude hüplikkuse korral. Samuti on väga head finantssektori tugevuse näitajad ning pangad suurendavad erasektorile laenude väljastamist.