Ettevõtete kasumite langus jätkub

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 26. oktoober 2016 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete kasumite langus jätkub
Eesti ettevõtete kasumid jätkavad languslainel – esimesel poolaastal vähenesid kasumid ligi 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on langus siiski aeglustunud. Mõnevõrra kiiremini langevad kasumid energeetikas, veonduses ja laonduses. Peamiseks languse põhjuseks on kiire palgatõus ja suhteliselt nõrk tase Eesti eksporditurgudel.
Müller rääkis täna Eesti Panga finantsstabiilsuse pressikonverentsil, et Eesti ettevõtted on kasumlikkuse poolest langenud Euroopa keskmisele tasemele, mis on madalam kui võiks. Samal ajal on ettevõtete laenumaksete makseteenindamise võime endiselt hea.
Julgemad laenajad
Kuigi kasumid on vähenenud, on ettevõtted viimastel aastatel vähendanud ka investeeringuid, mistõttu on neil rohkem raha varus. Teisalt jällegi on Mülleri sõnul pikas perspektiivis vähene investeerimine Eesti majandusele ja ettevõtetele kahjulik. Teises kvartalis investeeringud pisut kasvasid. „On märgata mõningaid paranemismärke,“ ütles ta.
Müller märkis, et Eesti pankadelt laenamine on küll suuresti kasvanud, kuid ettevõtted laenavad vähem välismaa pankadest. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtete võlakoormus kasvab aeglasemalt, kui seda võiks vaid Eesti pankade statistikast järeldada.
Seevastu on julgemalt laenama hakanud majapidamised, seda peamiselt tänu soodsatele laenutingimustele ja kasvanud sissetulekutele. Võrreldes aasta tagusega on majapidamiste võlakoormused septembri lõpu seisuga ligi 6% kõrgemad. Eluasemelaenude kasv oli pisut alla 5% ja liisingud kasvasid ligi 16%. Samas jätkub ka hoiuste kasv.
Võitlus büroopindade turul
Kohaliku kinnisvaraturu arengute pärast Eesti Pank eriti ei muretse. Mülleri sõnul on kinnisvara hinnatõus jäänud viimasel ajal inimeste sissetulekute kasvust madalamaks. Uute korterite pakkumine on selgelt suurenenud, mis on hinnatõusu kasvu pidurdanud.
Mülleri sõnul on tunda, et kinnisvaraarendajad on uute arenduste suure pealtungi tõttu ettevaatlikumaks muutunud. Ehituslubasid anti küll aasta esimeses pooles välja rohkem kui eelmisel aastal, kuid ehituseks läks vähem, kui võis arvata.
Büroopindade turg on Mülleri sõnul väga aktiivne. Uute büroopindade kasv võib suurendada vakantsust vanemate büroohoonete seas.
King võib pigistama hakata
Ettevõtete kasumite langus on finantsstabiilsuse esimene risk. Tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tootlikkus ja välisnõudlus on kehv. See võib viia mõned ettevõtted lõpuks makseraskustesse. Ootasime, et tööjõukulude kasvuga kohanetakse paremini kui see on seni olnud. Jah, tootlikkus on hakanud pisut kasvama, kuid samas on kasvanud ka palgakulu. Me jälgime neid riske. See pole nii suur risk, et peaks pankadele raskusi tekitama, kuid kui trend jätkub, võib majanduses volatiilsus suureneda. See tähendab, et mingil hetkel, kui on vaja rohkem rahastust, hakkab king hoopis pigistama. Abiks on suured kapitalipuhvrid.
Ardo Hansson,
Eesti Panga president
Pankade kasumid langevad
Müller rääkis, et Euroopas on probleeme pankade kasumite vähenemisega. Peamiselt tuleb see pankade tugevast konkurentsist ja madalatest intressidest. Eesti pankadel tema sõnul kasumitega muresid siiski pole.
Pankade laenu- ja liisinguportfelli kasv kiirenes augustis aastavõrdluses 6%le. Mülleri sõnul on see kasv küllalt kiire. Siin on esirinnas autoliisingud. „Eestlased ostavad üha uuemaid ja kallimaid sõidukeid,“ ütles Müller. Kui 2010. aastal olid eraisikute liisitud autodest 20% uued, siis nüüd on selliste osakaal kasvanud 50%ni.
Kõige rohkem on suurenenud kinnisvaraettevõtetele ja eluasemete soetamiseks väljastatud laenude maht, kuid proportsionaalselt moodustavad need laenud pankade kogu laenuportfellist endiselt 55%.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks kehtestanud pankadele eluasemelaenude väljastamise nõuded ning võib neid karmistada, kui risk laenu- või kinnisvaraturul peaks suurenema.
Müller lisas, et Brexiti mõju oli tunda ka finantsturgudel. Enim andis see tunda Briti naela kursi languses. Eesti finantsstabiilsusele on aga Brexitil pigem väike mõju, mis võib avalduda pikema aja peale. „Ühendkuningriik pole Eesti olulisimate kaubanduspartnerite seas,“ selgitas ta.
Tasub teada
Eesti finantssektorit ohustavad riskid on lähiajal väikesed
Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on seotud kinnisvaraturugaKuigi ettevõtete kasum vähenes, püsib ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime heaPangalaenude kasvutempo peaks lähiaastatel olema kooskõlas nominaalse majanduskasvu kiirusegaEestis tegutsevad pangad on jätkuvalt hästi kapitaliseeritudRootsist lähtuvad riskid Eesti majandusele ja kommertspankadele püsivad kevadega võrreldes samal tasemelBrexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele on väike, avaldub kaudselt ja pikema aja vältelHoiu-laenuühistute hoiuste ja varade kiire kasv vähendab hoiustajate kontrolli oma raha üle ja arusaama võimalikest riskidest
Allikas: Eesti Pank
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum