RKAS nõustub riigikontrolli hävitava hinnanguga

RKASi juhtkond superministeeriumi nurgakivi panekul.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 27. oktoober 2016 kell 3:45

Riigikontroll tuli eile välja karmi hinnanguga riikliku kinnisvara haldamise kohta, millega Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) suures plaanis ka nõustub.

Riigikontrolli hinnangul valitsetakse riigi hoonestatud kinnisvara pärast 2001. aastal alanud kinnisvarareformi endiselt killustatult, seda kasutatakse ebatõhusalt ja riigi jaoks liialt kulukalt. Algne lootus teha Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi abil vajalikud hooned korda, ilma et see mõjutaks eelarvetasakaalu ja võlakoormuse näitajaid, läks luhta. Samuti on RKASile üle antud vaid 25% kinnisvarast, kuigi pea kogu vara pidi olema üle antud juba aastaks 2003.

Riigikontrolli analüüsitud 11 kinnisvaraobjekti näitel on oodatava kokkuhoiu asemel kasvanud kulud asutuse eelarves pärast RKASiga üürilepingute sõlmimist ja kaheaastase üleminekuperioodi lõppu keskmiselt veidi enam kui 2,5 korda.

Kulud ja lisakulud

Kulude kasvu peamine põhjus oli kinnisvara rahastamismudeli muutus: lisaks asutuste senistele kuludele on tulnud RKASile maksta turutingimustele vastavat üüriraha, lisakulud on ka tasu haldusteenuse eest ja regulaarsed jooksva remondi maksed. Samuti tuleneb kulude kasv kinnisvara korrashoiuteenuste kallinemisest turul, vahel ka teenuse sisu muutumisest.

Arto Aas,, riigihalduse minister

Kulud on nähtavamad ja turupõhised

Riigikontrolli aruanne rääkis eelkõige kulude kasvust eelarves, kuid selle alusel ei saa järeldada, et kinnisvara majandatakse liiga kallilt. Olulisem kulumuutus tuleneb rahastamismudeli muutusest – üürimudelis on nii investeeringud kui ka haldus- ja majanduskulud kõik kajastatud, kuid varem seda polnud. See tähendab, et kulud on nüüd läbipaistvad ja turupõhised. Samuti on aastate jooksul riigi kinnisvara kvaliteet oluliselt paranenud. Näiteks ka riigikontroll ise kolis hiljuti oma kesklinna büroost Tallinna vanalinna väga väärikale pinnale. Rahandusministeeriumi ja RKASi fookus on sellel, kuidas teha tarku otsuseid praegu, et riigi ülesannete täitmiseks vajalik kinnisvara oleks ka tulevikus riigile taskukohane.

RKASi juht Urmas Somelar ütles riigikontrolli hinnangut kommenteerides, et nõustub süsteemi osana suures plaanis aruandes väljatoodud tähelepanekute ja soovitustega ning lähtub edasiste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel omaniku ootustest ja suunistest. Somelari sõnul on oluline selgitada, et kinnisvarakulude kasv ei viita alati ebatõhusale majandamisele.

Ta tõi välja, et kaasaegse kinnisvarakeskkonna loomise ja hoidmise kulusid ei saa võrrelda möödunud aegade omadega. Samuti tuleb hooneid korrapäraselt hooldada, et vara säiliks ja kinnisvarakulud püsiksid mõistlikud pikema aja jooksul. „Vajalike tööde ärajätmisel jääb lühikeses perspektiivis kinnisvarakulu küll tegemata, kuid sellega kaasneb hoone remondivõla suurenemine ning avariilise seisukorra saabumisel palju suuremad kulutused,“ selgitas Somelar.

Alar Karis,, riigikontrolör

Segaduse on toonud valitsuse üksmeele puudumine

Riigi kinnisvarareformiga toimunu on näide sellest, kuidas probleeme on esinenud nii muudatuste algatamisel, rakendamisel kui ka lõpetamisel. Riigi hoonestatud kinnisvaraga seotud probleemid on olnud teada juba väga pikka aega, kuid jätkuvalt pole kokkulepet, kuidas neid lahendada. Ei teata, kui palju ja millist kinnisvara riigil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb ning kuidas hoonete kordategemist rahastada. Valitsuse tasandil üksmeele puudumise tõttu on riigi kinnisvarareform arenenud paljuski koordineerimatult, ministeeriumide arusaam ja praktika riigi kinnisvara kasutamisel on erinevad.

Kasvav remondivõlg

Rahandusministeeriumi hinnangul praegu RKASile makstavast remondirahast hoonete seisundi säilitamiseks ei piisa ja riigi kinnisvara remondivõlg on juba ligikaudu 500 miljonit eurot.

Järgmise viie aastaga riigi kinnisvarakulud rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt pea kahekordistuvad, kuid sellest rahast kõigi praegu riigi kasutuses olevate hoonete korrastamiseks ning edaspidiseks korraspidamiseks ei jagu. Somelari sõnul viitab suur remondivõlg selgelt riigi kinnisvara korrashoiukulude varasemale alarahastusele.

RKASi juht küll nõustub riigikontrolli märkustega, kuid leiab, et analüüsi valimi väiksusest ja iseloomust tulenevalt ei saa selle tulemusi üldistada kõikidele RKASiga sõlmitud üürilepingutele. „Analüüsi valimis oli 11 objekti, RKASi haldusportfellis on aga kokku üle 700 hoone.“

Hetkel kuum