Märt Belkin • 12. juuni 2017
Jaga lugu:

Konkurentsiamet läks riigifirmaga sõtta

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots  Foto: Andras Kralla

Konkurentsiameti arvates peaks riigiasutuste kontoripindade turu avama vabale konkurentsile ning analüüsida ka seda, kas Riigi Kinnisvara AS peaks turutingimustel konkureerima.

Amet hakkas RKASi tegevust kontoripindade üürimisel riigiasutustele uurima omaalgatuslikult. Pärast uurimist leiab konkurentsiamet, et turgu saaks rohkem konkurentsile avada. Riigile kuuluval kinnisvarafirmal pole sisuliselt konkurentsisurvet ja firma saab ajada üsna riskivaba äri.

"Eeldatakse, et RKAS käitub nagu iga teine ettevõtja, aga tegelikult toimib ta turul teiste pakkujatega võrreldes eelistingimustel. Seejuures täidab rahandusministeerium vastuolulist rolli ühelt poolt riigieelarve kujundajana ning teiselt poolt RKASilt kasumit ootava omanikuõiguste teostajana," seisab konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa karmis kirjas rahandus- ja justiitsministrile.

Konkurentsieelis tuleb kaotada

Praegu pole riigiasutused piisavalt motiveeritud enda kinnisvarakulutustelt säästma, ehkki seaduse järgi tuleb neil leida enda vajadustele vastava, võimalikult väikeste kulude ja tõhusa ruumikasutusega pinna.

Asja teeb kurioosseks see, et praegu on RKAS ametlikult ka kompetentsikeskus, mis peaks ametiasutusi kinnisvara teemal nõustama. Samas aga tegutseb firma kontoripindade üürileandjana ning on erapoolik, kuna RKAS on huvitatud oma pindade kasutuses hoidmisest.

"Sellises olukorras ei saa kontoripindade turul tegutsevad teised pakkujad konkureerida RKASiga võrdsetel alustel riigiasutuste üürilepingutele," märkis Ots kirjas. Konkurentsiameti seisukoht on, et RKASile loodud konkurentsieelis tuleb kaotada. Kui kontoripindade turul oleks reaalne konkurentsisurve, muutuks pinnakasutus tõhusamaks ning toimuks ka hinnalangus. See aga aitaks avalikku raha säästa.

Pinnad võiks müüa

Peadirektori sõnul pole konkurentsiametile teada ühtegi kaalukat ja avalikust hvuist lähtuvat põhjust, miks RKAS peaks kontoripindade üürimisega edasi tegelema. Isegi kui selline põhjus olemas on, ei õigusta see riigifirmale praegu tagatud konkurentsieelise säilitamist, märkis Ots.

Ta rõhutas, et riik peab looma eeldused turukinnisvara haldamiseks turutingimustel. Selleks tuleks ühtlustada kinnisvarakulude katmine riigieelarvest – nii et kaoks erisus RKASi objektide rahastamisel.

Samuti tuleks üürnikele luua motivatsioon pakkumiste otsimiseks erasektorist. Teatud kulupiiri ületamisel peaks seejuures olema turult pakkumiste võtmine kohustuslik.

Ots möönis samas, et isegi sellisel juhul on raske saavutada tegelikku neutraalsust, kui RKAS ühel või teisel viisil turukinnisvaraga tegelema jääb. "Ilmselt kõige tõhusamalt aitaks rahastamise rollikonflikte vältida turukinnisvara võõrandamine," rõhutas konkurentsiameti peadirektor.

Miinimumprogramm oleks eraldada riigi kinnisvara kompetentsikeskuse ülesanded kontoripindade rentimise ärist, et vältida huvide konflikti. Sellisel juhul tuleks turukinnisvaraga tegelemisest eraldada ka tegevusvaldkonnad, kus on turutõrge – näiteks eriotstarbelised pinnad nagu vanglad või tõmbekeskustest väljas olevad pinnad.

Niisiis soovitab konkurentsiamet ministritel kriitiliselt hinnata avalikku huvi, et RKAS kontoripindade üürimisega jätkaks. "Juhul, kui sellist avalikku huvi ei esine, peaks RKAS turukinnisvaraga tegelemisest loobuma," märkis Ots.

Samuti peaks riik uurima, kas riigifirma portfellis olev kontorikinnisvara ikka on riigifunktsioonide täitmiseks vajalik. "Kui ei, siis võiks kaaluda müüki," kirjutas konkurentsiameti peadirektor.

Jaga lugu:
Hetkel kuum