Rootsi ootab eelkõige ehitajate töökäsi

„Projektijuhtimise ehk selle, mida enamik ehitajatest peatöövõtjaid täna pakub, teevad nad tavaliselt ise ära,“ ütles Mangus. „Seetõttu tuleb Rootsi turult objekte püüdvatel ehitusettevõtetel mõelda, kas neil on sinna reaalseid töökäsi saata ning millise tootjast partneriga koostöös saaks seal kompleksteenust pakkuda.“

Tänane Äripäev kirjutas, et nädal tagasi käisid Tallinnas Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO esindajad, et leida Eestist potentsiaalseid peatöövõtjaid Rootsis üürimaju ehitama. “Põhjuseid on kaks, miks me siin oleme,” rääkis SABO uusehituse eest vastutav Jonas Högset. “Meil on vaja abijõudu, kes aitaks meil elamispindade defitsiidist üle saada, ning teiseks ei või me ehitada selliste kuludega, et elamispinna hinnatase käiks inimestele üle jõu.”

Mangus ütles, et Rootsi ehitusturu suur nõudlus on ehitusmaterjalide tootjatele juba aastaid olnud hea võimalus oma toodangut turustada, sest vahepealsed majandussurutise aastad jäid Rootsis praktiliselt olemata ning ehitusturg elas oma stabiilset elu. Tema sõnul viibki TMB Läti alates 2009. aastast praktiliselt kogu oma toodangu Rootsi, ka Eesti tehase kogutoodangust läheb sinna üle poole. „Kui suurem osa Eesti tootjaid on viimasel aastakümnel peamiselt Soome suunal tegutsenud, siis Rootsis on aktiivselt kanda kinnitanud lätlased, leedukad ja poolakad, kellega tuleb turule pürgijatel tugevalt konkureerida,“ hoiatas Mangus.

Rootslastega asjaajamisel tuleb tema sõnul arvestada, et võrreldes Eestiga teevad nad plaane palju pikemalt ette. Sellepärast planeeritakse juba täna 2018. aastal ehitusse minevaid objekte.“ Eesti turul ei mõtle arendaja või ehitaja nii pikalt ette, ent rootslased on aru saanud, et kui nad jätavad hanked viimasele tunnile, siis neil pole enam kusagilt ehitusmaterjali võtta,“ ütles ta.