Eesti majandus kasvab kasinalt

Inflatsioon ja tööpuudus püsivad madalal ning riigieelarve on endiselt tasakaalus. Ka euroalas ja ELis tervikuna jätkub aeglane kasv, vahendas Euroopa Komisjon.

„ELi liikmesriikide majandus on olnud vastupidav. Prognoosime, et kõigi liikmesriikide majandus järgmisel aastal kasvab. Võttes arvesse suurenenud ebakindlust kogu maailmas, on veelgi olulisem jätkata kindlat ja usaldusväärset makromajandus- ja eelarvepoliitikat. Samal ajal on tähtis vähendada ebavõrdsust ühiskonnas, et keegi ei tunneks end mahajäetuna,“ märkis komisjoni euro- ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.

Järgmiseks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 2,3% suurust majanduskasvu, kuid ka inflatsioon suureneb tänavuselt 0,8 protsendilt 2,6-le. Tööpuudus jääb eelduste kohaselt madalaks ka eelolevatel aastatel (tänavu 6,5%, järgmisel aastal 7,4%) ning riigieelarve jätkab tasakaalus (tänavu 0,5% SKPst, 2017 –0,4% SKPst). Ka valitsemissektori koguvõlg püsib muutumatu, kasvades tänavuselt 9,4 protsendilt SKPst vaid kümnendiku protsendipunkti võrra. Jooksevkonto ülejääk väheneb tänavuselt 1,8 protsendilt 1,6 protsendile aastal 2017.

Euroalas kasvab majandus järgmisel aastal prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5% ja kogu ELis 1,6%. Tänavused näitajad on vastavalt 1,7 ja 1,8%. Tõenäoliselt jääb majanduskasv kogu Euroopas tagasihoidlikuks ka edaspidi, sest hiljutistele positiivsetele muutustele tööjõuturul ning eratarbimise tõusule töötab vastu mitu kasvutakistust. Kuni 2018. aastani jääb eratarbimine peamiseks kasvumootoriks, mida toetavad tööhõiveseisundi eeldatav paranemine ning ka teatav palgakasv. Euroala üldine eelarve puudujääk peaks jätkuvalt pisut vähenema, samas kui eelarvepoliitika peaks prognoosi kohaselt jääma leebeks. Investeeringud eelduste kohaselt suurenevad.

Poliitiline ebakindlus, aeglane majanduskasv väljaspool ELi ja nõrk üleilmne kaubandus võivad aga kasvuväljavaateid pärssida. Samuti on oht, et kasvu pidurdavad viimaste aastate nõrgad majandustulemused. Eesseisvatel aastatel ei saa Euroopa majandus enam erakorralist toetust välistest teguritest, nagu nafta hinna langus ja vääringu odavnemine.

Kuigi majandustulemused on endiselt väga erinevad, on SKP ELis praegu üle kriisieelse taseme ja mõnes liikmesriigis isegi üle 10% kõrgem kui madalseisu ajal. Kogu prognoosiperioodi jooksul peaks majandustegevus kõigis liikmesriikides veelgi hoogustuma, kuid jääma endiselt ebaühtlaseks. Läti kasvunäitajad on oodatust halvemad (1,9%), kuid prognoos näitab olukorra paranemist eeloleval aastal (2,8%). Leedu majandus on stabiliseerunud ning kasvab tänavu 2% ja järgmisel aastal eeldatavalt 2,7%.