Prantsusmaa võimalik president, Thatcher ja Putin

Prantsusmaa presidendikandidaat Francois Fillon jagab jagab Donald Trumpi lugupidamist Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu.  Foto: Scanpix/Reuters
Sirje Rank • 21. november 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Üllatuslikult Prantsusmaa parempoolsete presidendikandidaadi eelvalmiste esimese vooru võitnud endine peaminister Francois Fillon pakub valijatele Prantsuse majanduse käimatõmbamiseks Briti peaministrist Margaret Thatcherist inspireeritud revolutsiooni.

Pikalt arvamusküsitlustes kolmandal positsioonil olnud Fillon (62) võttis esimeses voorus üllatusvõidu ning on nädala pärast otsustavas voorus vastamisi samuti endise peaministri Alain Juppéga, keda siiani liidriks peeti. Uut tulemist üritanud endine president Nicolas Sarkozy kukkus võistlusest välja ja vihjas, et ilmselt lahkub poliitikast.

Thatcher ja Putin

Filloni valimisprogrammi on hinnatud Prantsuse paremleeri kandidaatide seas kõige enam vaba turumajanduse põhimõtetest joonduvaks programmiks.

Välispoliitilistest seisukohtadest on ta on öelnud, et on valmis koostööd tegema USA uue presidendi Donald Trumpiga ning jagab viimasega ka lugupidamist Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu, kirjutas Bloomberg.

Eluaeg poliitikukarjääri teinud Fillon lubab ära lõpetada 35tunnise töönädala piirangu ja pikendada töönädala 39 tunnile. Ettevõtetele on ta lubanud kuni 40 miljardi euro suurust maksukärbet. Samuti tahab ta tõsta pensioniõiguslikku iga 65 aastale ning suurendada immigratsioonikvoote. Ta on lubanud avalikust sektorist kärpida vähemalt pool miljonit töökohta ja kuludest maha lõigata 100 miljardit eurot oma mandaadi jooksul (viis aastat). Defitsiidis eelarve koostamise tahab ta konstitutsioonis keelustada, vahendas agentuur Bloomberg.

Kõik see lubab ennustada massilisi tänavaproteste, kuid Fillon on valmis selle riski võtma. "Ühel hetkel peavad ametiühingud aduma, et on vastakuti kindlameelsuse ja tugeva tahtega,“ ütles ta hiljutises intervjuus ajalehele Financial Times. „Aastaid on ametiühingute protestid Prantsuse poliitikuid kammitsenud. Vastasseis võib tekkida, kuid valitsus peab selleks valmis olema.“

Prantsusmaale šokiteraapiat 

Fillon lubab käituda kiiresti ja suruda muudatused läbi kas või presidendi dekreediga. Prantsusmaa vajab šokiteraapiat, mis riigi langusmeeleolust ja pessimismist välja raputaks.

„Kes on Fillion? Klassikaline konservatiiv, parempoolne kandidaat,“ ütles Bloombergile Sciences Po Instituudi politoloog Bruno Cautres. „Ta tahab Prantsusmaa mudelit põhjalikult reformida: vähendada riigi rolli ja kärpida toetuste süsteemi.“

Fillon on tuntud oma otseütleva maneeri pärast. Kui ta 2007. aastal Prantsusmaa peaministriks sai, šokeeris ta isegi toonast presidenti Nicolas Sarkozy’d, kuulutades, et Prantsuse riik on pankrotis. Siin lubab ta kursi muutust nii nagu ta rollimudel Margaret Thatcher 1979. aastal Suurbritannia peaministriks saades.

„Thatcher valiti ametisse pärast pikka murettekitavat langusperioodi,“ kirjutas Fillon raamatus, kus ta visandas oma presidendiks pürgimise plaanid. „Kui ta ametist lahkus, ei olnud Suurbritannia enam Euroopa haige mees.“

Pragmaatik suhetes Venemaaga

Nii nagu Thatcher võib ka Fillon tunda lähedust Valge Maja uue peremehega. Samuti on ta korduvalt öelnud, et tahab, et Prantsusmaal oleksid tihedamad suhted Venemaaga. Ning Vladimir Putiniga, kes oli samuti peaministri staatuses, kui Fillon juhtis Prantsusmaa valitsust.

Kui teised Euroopa liidrid on kutsunud Putinit üles Süüria pommitamist lõpetama, nimetas Fillon neid rünnakuid „külmaks, kuid efektiivseks pragmatismiks“.

Süürias näeb ta lahendust pigem Bashar al-Assadi poole asumises, et hävitada terroriorganisatsioon ISIS. „Mul ei ole Assadi vastu mingit sümpaatiat, kuid ta ei kao kuhugi,“ selgitas ta oma pragmaatilist vaadet intervjuus FT-le.

Suvel ütles ta, et paljus on lääs selles ise süüdi, et suhted Venemaaga on pingelised. „Minu meelest eksis (lääs) tohutult,“ tsiteeris väljaanne Politico Filloni tänavu juulis Euroopa-Ameerika pressiklubis toimunud üritusel. „Tegime vigu, mis viisid tänaste pingeteni … mõnes mõttes me provotseerisime selle olukorra.“

Filloni arvates on oluline hoida Venemaa huvi Euroopa vastu, et Moskva ei orienteeriks end ümber Aasiale. Vastuseks Politico küsimusele, miks Prantsusmaaa Vabariiklaste partei Venemaasse nii soojalt suhtub, vastas Fillon: "Minu poliitiline pere ei ole mingil moel Venemaast sisse võetud. Kuid on sügav tunnetus ajaloolisest järjepidevusest. Nii nagu mõistis kindral de Gaulle – rahu Euroopas sõltub poliitilistest sidemetest Venemaaga.“

Venemaa võib olla ebastabiilne ja ebademokraatlik, kuid lääne ülesanne on tehtud vead heastada ja taastada Moskvaga paremad diplomaatilised suhted.

NATO ei tegele Filloni sõnul piisavalt tegeliku ohu tõrjumisega, milleks on islamiäärmuslus.

Konservatiiv

Fillon on tõsiusklik katoliiklane. Oma Wales’ist pärit abikaasaga on neil viis last. Sotsiaalküsimustes on ta vaated konservatiivsemad kui Juppél, kuid vähem äärmuslikud kui Sarkozyl. Ta on öelnud, et valitsus ei pea tundma mingeid sisemisi kõhklusi islamiga seotud teemade käsitlemisel, kuna see on terroristide religioon.  

Fillon on olnud neljal erineval ministrikohal enne kui Sarkozy ta 2007. aastal peaministriks nimetas. Endine president tavatses Filloni nimetada assistendiks või oma töötajaks. Nüüd teeb „assistendi“ populaarsuse ootamatu tõus endise presidendi poliitilisele karjäärile joone alla.

Fillon on välja pakkunud radikaalse platvormi, ütles Filloni toetaja ja Prantsuse Vabariiklaste senaator Bruno Ratailleau. „Prantslastele ei meeldi poolikud lahendused.“

Ajaleht Financial Times kirjutas, et Fillon on tegelikult alles üsna hiljuti vabaturumeelseks ümber sündinud. Pika karjääri jooksul on teda iseloomustanud pigem Prantsusmaale omased riigikesksed seisukohad. Lehe andmeil muutis ta oma vaateid, kui mõistis, kui hapras seisus on Prantsusmaa riigirahandus. Siit ka see kurikuulus tunnistus, et riik on pankrotis.

Filloni vaated Euroopa Liidule näevad ette euroala sügavamat integratsiooni. Kui aga ühisraha eurot loodi, hääletas ta selle vastu. Niisamuti hääletas ta 2005. aastal Euroopa Liidule kavandatud konstitutsiooni vastu.

Prantsuse parempoolsete presidendikandidaat selgub sel nädalavahetusel toimuva teise vooru tulemusena. Tõenäoliselt tuleb just selle partei kandidaadil aprillis-mais toimuvatel presidendivalimistel rinda pista äärmisparempoolse partei Rahvusrinne juhi Marine Le Peniga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt