Trump heidab kaubandusleppe üle parda

„Ma saadan välja teate meie kavatsusest Vaikse ookeani ülesest partnerlusleppest (TPP) välja astuda, see oleks meie riigile potentsiaalne katastroof,“ ütles Trump videopöördumise vahendusel. „Selle asemel kavatseme läbi rääkida õiglased kahepoolsed kaubanduslepingud, mis tooksid töökohad ja tööstuse Ameerika kallastele tagasi.“

Trump kordas oma valimislubadust, et esikohale tuleb panna Ameerika huvid.

„Olgu see terasetootmine, autode ehitamine, haiguste ravi – ma tahan, et järgmine tootmise ja innovatsiooni laine toimuks siin, meie suurel kodumaal Ameerikas, luues töökohti ja jõukust Ameerika töötajatele,“ ütles Trump.

USA taandumine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas annab Hiinale võimaluse ise liidriroll haarata.

Nõudlikumad standardid

Obama ajal läbi räägitud TPP leping Hiinat ei kaasanud. Seda rääkisid Washingtoni eestvedamisel pea kümme aastat läbi 12 riiki, mille arvele langeb 40% maailma majandusest. Need riigid olid USA, Austraalia, Brunei, Jaapan, Kanada, Tšiili, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam.

Leping oleks kehtestanud vabakaubandustsooni, kus oleksid ühtlustatud ka töö- ja keskkonnakaitse standardid ning kokku lepitud andmete ja intellektuaalse omandi kaitse. USA jaoks oleks see olnud kõige ulatuslikum vabakaubandusleping Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu NAFTA sõlmimisest 1994. Viimast on Donald Trump nimetanud läbi aegade USA huvidele kõige kahjulikumaks kaubanduslepinguks.

Jaapani peaminister Shinzo Abe, kes on esimese välisriigi juhina Donald Trumpiga juba kohtunud, ütles pressikonverentsil Argentiina pealinnas Buenos Aireses, et ilma USAta ei ole TPP lepingul mõtet ja samal põhjusel ei saa seda ka uuesti läbi rääkida – kokkulepped läheksid paigast.

Hiina võimalus

Siin saabki Hiina võimaluse alternatiivi pakkuda. Ja see on juba mõnda aega laual – 2012. aastast on Hiina vedanud läbirääkimisi regionaalse majanduskoostöö lepingu (RCEP) üle, mis on vähem ambitsioonikas, puudutades valdavalt tariifide alandamist, ning mis kindlustaks piirkonnas Hiina positsiooni majandusliku ja strateegilise suurvõimuna. Sinna on kaasatud 16 riiki, sealhulgas India, ning nüüd on kava kõnelused kevadeks ühele poole saada. USAd see leping ei hõlma.

„Hiina ei sulge ust välisilmale, vaid lükkab selle veel rohkem lahti,“ ütles Hiina president Xi Jinping APECi riikide kohtumisel. „Me peame jätkama regioonis koostöö süvendamist ja laiendamist,“ ütles ta, lisades, et kõik katsed osa riike kõrvale jätta tuleb tagasi lükata. Seda võib võtta nii torkena TPP aadressil, mis Hiinat ei kaasanud, kui ka kaudse vastusena Trumpile, kes on lubanud Hiina kuulutada valuutaga manipuleerivaks riigiks ning kehtestada riigi kaupadele kõrged tollid. Obama administratsiooni ajal on Hiinat sageli kritiseeritud selle eest, et riik on visalt oma turgu investeeringuteks avanud.

Äsja Peruus kohtunud 21 Aasia ja Vaikse ookeani riigi liidrid lõpetasid oma aastakohtumise üleskutsega protektsionismile vastu seista ja jätkata kaubanduse liberaliseerimist. Kuidas seda tagada ja mis rolli etendab selles USA Donald Trumpi presidendiks olemise ajal, oli debattides üks kesksemaid teemasid. Taandumine õõnestaks USA prestiiži ja kohalolekut regioonis ja annaks Hiinale võimaluse rahvusvahelisel areenil oma positsiooni tugevdada.

„Kui hr Trump tahab vältida ajalukku minemist USA ühe kõige lühinägelikuma diplomaatilise vea autorina pärast Rahvasteliidu tagasilükkamist, siis ei tee USA TPPst taandumisele lisaks veel seda viga, et taandub rollist, mis on nii kaua hoidnud rahu ja edendanud jõukust, kirjutas Washington Post oma juhtkirjas.

Septembris hoiatas ka ametist lahkuv välisminister John Kerry TPPst taganemise eest. „Me astuksime sammu tagasi oma huvide ja universaalsete väärtuste kaitsel, me astuksime sammu tagasi võimalusest suunata sündmuste kulgu regioonis, kus elab enam kui neljandik maailma rahvastikust ja kus kirjutatakse suur osa 21. sajandi ajaloost,“ tsiteeris Kerryt New York Times.

Obama on hoiatanud, et kui TPP jääb jõustumata, hakkab USA asemel Hiina rahvusvahelise kaubanduse reegleid kujundama. 

Venemaa on TPP vastu

Venemaa president Vladimir Putin on olnud kriitiline nii USA ja Vaikse ookeani riikide vahel läbirääkimisel olnud vabakaubanduslepingu TPP kui ka Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõneluste (TTIP) üle, kartes neist Venemaa huvide kahjustamist Euroopas ja Aasias.

Peruus toimunud Aasia ja Vaikse ookeani riikide tippkohtumisel kordas Putin, et tema seisukoht TPP asjas pole muutunud.

Venemaa püüab omakorda laiendada koostööd Hiina „Üks Vöö, Üks Tee“ initsiatiiviga, mis kujutab endast osaliselt vana Siiditeed mööda kulgevat majanduskoridoride võrgustikku Hiinast Euroopasse ja Aafrikasse. Eelmise aasta mais lõid Venemaa ja Hiina käed, et Hiina uus Siiditee ja Venemaa loodud Euraasia Liit omavahel integreerida.

„Kui me läheme seda teed, oleks meie organisatsioon võrreldav sellega, mida luuakse Vaikse ookeani partnerlusleppega (TPP),“ vahendas agentuur Bloomberg.

Venemaa püüab luua partnerlust, mis tooks kokku Euraasia Liidu, Hiina ja ASEANi riigid, mis oleks vastukaaluks USA eestvedamisel läbi räägitud TPP-le ja suurendaks piirkonnas Venemaa rolli. Praktilisi samme on siiani siiski veel vähe tehtud, ütles Bloomberg BNA-le Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa-Hiina suhete ekspert Vassili Kašin. See oleks tema sõnul vastus TTP-le, kui selle protsess kogu täiega karile ei sõida, kui Donald Trumpist saab USA president, ütles ta.

Venemaaga partneriks olemine on Hiinale Siiditee projektis oluline, kuna Venemaa on regioonis kaalukaim riik ning oluline turg Hiina kaupadele. Oluline roll on Venemaal Hiina jaoks ka julgeolekukoostöös.