Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko juhi ootamatu lahkumine

    Novembris pani enda järel sisuliselt päevapealt ukse kinni Merko Ehitus Eesti juht Tiit Roben, kuid siiani on üheselt ebaselge, mis juhtus.

    Osapooled põhjendavad pea 20 aastat tagasi Merkoga liitunud Robeni lahkumist erinevalt, kuid paistab, et äraminek oli vähemalt osaliselt sunnitud. “Tundub, et Merkol läheb hästi. Väliselt oli kõik okei, seepärast oli ootamatu,” kommenteeris suurettevõtja Ain Hanschmidt, miks Robeni lahkumine üllatas.
    Ta lisas, et on Robeniga palju ühisprojekte teinud. Praegugi ehitab Merko Tallinki tennisekeskust. “Tahtsime kunagi isegi Linnahalli koos ära osta,” rääkis Hanschmidt Robenist. “Kui olen teiste inimestega rääkinud, siis olen aru saanud, et see oli Robeni enda otsus.” Intervjuust Merko nõukogu juhi Andres Trinkiga tuleb välja, et päris oma otsus Robenil lahkumine ei olnud.
    Äripäevale teadaolevalt tuli Robeni lahkumisteade töötajatele kui välk selgest taevast ning pani Järvevana teel asuva Merko kontori mitmeks nädalaks sahinatest kajama. Merko töötajatele pole rohkem infot jagatud.
    Äripäevaga suhelnud, kuid anonüümseks jääda soovinud allikad on välja käinud eri versioone, miks Robenil lahkuda tuli, sealhulgas lahkhelid ülemuse või suuromanikuga. Samuti kõlasid kirjeldused, kuidas Roben 3. novembril ehk päev enne seda, kui avalikkus tema lahkumisest kuulis, Merko nõukogu juhi Andres Trinki jutule läks.
    Trink kinnitas seda kohtumist ka Äripäevale, tülisid ja probleeme aga eitab. “Meil on ehitusturul suhteliselt konkurentsitihe olukord ja eks me peame leidma uusi arengusuundi, mismoodi me ettevõttena edasi läheme,“ selgitas Trink Robenist loobumist.
    Napisõnaline lahkuja
    Otsus kujunes Trinki sõnul viimaste kuude jooksul. „Tegelikult on ettevõtte juhtimises muudatusi vaja. Anda võimalus ka järgmistele, nii-öelda varumeeste pingilt. Veel kord: me oleme Tiidu panusega ettevõtte arengusse ikka väga rahul. Lihtsalt ühel hetkel on see, et … Nii nagu korvpallimeeskonnas, et aeg-ajalt vahetad esiviisiku välja ja paned uue viisiku platsile. Nii ongi lihtsalt, eks.“
    Merko omanik Toomas Annus ei hakanud küsimust ära kuulama, lausudes, et ei soovi põhimõtteliselt kommentaare jagada.
    Roben ise eelistab e-kirja teel suhelda. “Me oleme niimoodi kokku leppinud, et ma ei kommenteeri ilma Merko inimesteta. Pange küsimused kirja, saatke mulle meil, ma vaatan üle ja vastan sellele, millele saan vastata,” ütles Roben.
    Pärast küsimuste kättesaamist saatis Roben üldise vastuse, kus teatas, et iga inimene ja ka ettevõte vajab mingi perioodi tagant muudatusi, seega ei ole põhjust tema lahkumisest midagi skandaalset otsida. Tulevik on Robenile lahtine. “Tegelen uute väljakutsete kaardistamisega. Arvan, et võtan ette midagi kinnisvaraarenduse vallas.”

    Tiit Roben liitus Merkoga 1998. aastal projektijuhina, aastatel 2008–2012 oli ta AS Merko Ehitus juhatuse esimees ning alates 2012. aasta jaanuarist AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees.

    “Ennast ka huvitaks”
    Hanschmidt ei ole ainus, kellele Robeni lahkumine järsk samm oli. Sama tõdeb Merko konkurendi Nordeconi juht Jaano Vink, kes põhjust ei tea. “Ei ole õrna aimugi. Ennast ka huvitaks,” puhkes Vink naerma. “Isegi kui teaks, ei kipuks kommenteerima. Õnneks ei tea ka.”
    Vink tõdes, et ilmselt aduvad kõigi firmade juhatuse liikmed, et iga järgmine päev võib jääda viimaseks tööpäevaks. Küll jäi tallegi silma, et Robeni lahkumine käis kiiresti. “Me polnud enne Tiiduga kokku põrganud, pole ka pärast kohtunud. Telefonis põgusalt rääkisime, see oli ka kõik ja ta ütleski, et nii on ja ei osanud midagi lisada. Usun, et see on ka arusaadav.”
    Saadavad kiidusõnad
    Tellijad jagavad Robenile häid sõnu. Näiteks on Merko seotud Balti alajaamas reaktorite vahetamise projektiga, mille tellis Elering. “Tiit on väga hea mees,” sõnas Eleringi juhatuse liige Taavi Veskimägi, kes samuti ei tea tema äramineku täpsemaid tagamaid.
    Samasuguses teadmatuses on ettevõtja Olav Miil, kelle ettevõttele ehitab Merko Maakri ärikvartalit. “Põhjust ei ole küsinud, ei ole kuulnud ka. Väga tore inimene oli.”
    Jaano Vinki kirjeldusel on Robeniga lihtne suhelda. “Ei ole väga palju varjatud külgi, et oletada, mida inimene tegelikult mõtleb. Tiit on üsna terav ja sirgjooneline,” sõnas Vink. Robeni töölevõtmisele ta aga mõelnud ei ole. “Juhtkonna töökohad on komplekteeritud ja kõik rakkes. Teisalt arvan, et Tiidul on ka mingi konkurentsikeeld peal.”
    Uus juht omade seast
    Tiit Robeni asemele leidis Merko inimese siseringist. Karjääritõusu teeb Keit Paal, kes juhtis viimased kaks aastat Merko Ehitus Eesti üldehituse valdkonda.
    Paali võib pidada Merkole pühendunuks, kui mitte arvestada kolme aastat, mil töötas Skanskas. Kui firma Eestis asjad paar aastat tagasi kokku pakkis, läks Paal tagasi Merkosse. “Keit oli lõpuni, tegi oma asjad ära ja Merko tõmbas ta tagasi,” meenutas Paali endine ülemus Andres Aavik, praegune Liven Kinnisvara partner.
    Kuidas õnnestus Skanskal Paal viis aastat tagasi Merkost ära meelitada, jättis Aavik enda teada. “See on küsimus, millele ma ei vasta,” naeris ta. “Keit on sihikindel, põhjalik, ei rapsi ja tal on väga tugev taust nii-öelda platsilt. Teab, kuidas maju ehitatakse ja mis on kriitilised kohad. Ta on võib-olla paljudele projektimeestele hea eeskuju.”
    Andres Trink ütles intervjuus, et Paalil on värske pilk. “Keit on igal juhul meeskonnamängija, mida oli ka Tiit. Võib-olla Keit noorema ja mõnes mõttes mitte nii-öelda minevikukogemusega koormatud juhina vaatab rohkem tulevikku,“ rääkis ta.
    Jaano Vink muheles seda kommenteerides. “Eks meil need teemad kõigil kerkivad koos vanusega. Tiit minust väga palju vanem ei ole,” sõnas ta naeruselt. “Maailm muutub kogu aeg. Mis iganes põhjused on omanikel juhatuse tagasikutsumiseks, siis tõenäoliselt selliseid otsuseid, eriti börsiettevõtetes, ei tehta läbimõtlemata, ma loodan.”
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.