Hiina nõuab kohtlemist turumajandusena

14. detsember 2016, 07:00
Sadam Shanghai vabakaubandustsoonis
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161214/NEWS/161219911/AR/0/Hiina-WTO-Euroopa-Liit-USA.jpg

Hiina on elanud eeldusega, et kui riik on 15 aastat olnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige, tunnistatakse ta turumajandusega riigiks.

See tähtaeg kukkus 11. detsembril.

See staatus on oluline, sest sellest sõltuvad teiste riikide võimalused kehtestada liiga odavaks arvatud Hiina kaupadele trahvitolle.

Klausel WTO lepingus ei ole aga üheselt mõistetav, nii esitas Hiina 12. detsembril Euroopa Liidu ja USA peale WTOsse kaebuse.

Hiina kaebab mitte-turumajandusega riikide puhul kasutatava protseduuri vastu, kus toote õiglase omahinna välja arvutamiseks võetakse aluseks mõne teise riigi numbrid, kus need on kujunenud vaba turu tingimustes. See on võimaldanud teistel riikidel lihtsamalt Hiinast tulevat importi piirata.

Hiina puhul leiavad mitmed riigid, et WTOs oldud 15 aastaga ei ole majandust veel piisavalt reformitud, et seda turumajanduseks võiks nimetada. Riigi roll on majanduses küll vähenenud, kuid riik on jätkuvalt väga aktiivne sellistes valdkondades nagu pangandus, energia ja toorained, mille kaudu saab subsideerida ka majanduse teisi alasid, kommenteeris ajalehele Washington Post Harvardi ülikooli juuraprofessor Mark Wu.

Hiina mõistis aga asja nii, et 15 aasta pärast kaob vahetegemine automaatselt.

Trump Hiinat turumajanduseks ei pea

USA presidendiks valitud Donald Trump kavatseb ilmselgelt Hiina suhtes järsuma hoiaku võtta. „Hiina ei ole turumajandus,“ ütles Trump mõni päev enne kui seda, kui Hiinal 15 aastat WTOs täis sai. Trumpi sõnul tuleb USA-l kindlasti kaubandussuhted Hiinaga üle vaadata. „Hiina arvele langeb pea pool USA kaubandusdefitsiidist, nad ei ole järginud mängu reegleid,“ tsiteeris Trumpi Financial Times.

Eraldi on Hiina ja USA suhted pingeliseks ajanud Donald Trumpi kõnelemine Taiwani presidendiga, mida Hiina on tõlgendanud märgina, et USA võib taganeda ühe Hiina poliitikast.

Euroopa Liit on aga käivitanud protsessi kogu süsteemi muutmiseks, mis puudutab dumpinguvastaste tollide kehtestamist. Loobutakse vahe tegemisest, kas tegemist on turumajandusega riigiga või mitte ja rakendatakse kõrgendatud rolle kõigi riikide vastu, kus turujõud on olulisel määral moonutatud.

„See on lihtsalt teistmoodi metoodika, kuid meil saavad olema tugevad hoovad et toime tulla terase või muud liiki suure üle tootmise ja dumpinguga,“ vahendas agentuur Bloomberg Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnu ühest hiljutisest intervjuust.

Ettepaneku peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Mais võttis Euroopa Parlament vastu mittesiduva resolutsiooni, milles rõhutati, et Hiina ei ole täitnud nõudeid, mis võimaldaksid riiki käsitleda kui turumajandusega riiki.

Aastal 2015 kehtestas EL oma reeglite järgi Hiina terasetoodetele 21%se trahvitolli, samas kui USA kehtestas samadele toodetele 266%-se tolli.

Hiina seisab oma huvide eest

Hiina kaubandusministeerium teatas, et kavatseb resoluutselt kaitsta oma seaduslikke õigusi ja huve ning algatas WTOs konsultatsioonid vaidluse lahendamiseks. Kui 60 päevaga kokkuleppele ei jõuta, läheb küsimus edasi WTO vaidluste lahendamise organile. Hiina väidab, et n-ö surrogaatriigi metoodika kasutamine ajab dumpinguvastased tollid Hiina kaupadele kunstlikult kõrgeks, mis on tõsiselt kahjustanud vastavate tegevusharude eksporti ja töökohti Hiinas.

Peking ei avalikustanud, kui suurtest kaubamahtudest USA ja ELi vastu esitatud kaebuses on jutt, kuid Hiina kaubandusministeeriumi andmeil kehtestasid WTO riigid 2016. aastal üksi Hiina terase ekspordile dumpinguvastased tollid mahus 6,8 miljardit dollarit.

„Hiina ei ole teinud vajalikke reforme, et tegutseda turumajanduse põhimõtteil,“ ütles üks USA kaubandusametnik agentuurile Bloomberg. USA jätkab alternatiivsete dumpinguvastaste metoodikate kasutamist, niis kuidas vajalikuks peetakse, et kaitsta Ameerika töölisi ja firmasid Hiina moonutatud majandusest tingitud laastava mõju eest.

Hiina leppis 2001. aastal erikohtlemisega, mitte turumajandusega riigi staatusega, mis võimaldas riigil WTO liikmeks saada. Sellega said Hiina ettevõtted eksportimiseks samad tingimused kui teised WTO liikmed.

Ajaleht Washington Post kirjutas, et aastal 2015 läks selliste piirangute alla 7% Hiina ekspordist USA turule, mis vastab ca 35 miljardile dollarile. Muuhulgas puudutasid need terasetooteid, päiksepaneele, mööblit, paberit jm. Samal ajal on Hiina eksport USAsse viimase 15 aastaga ligi neli korda kasvanud. Aastal 2015 müüs Hiina ülejäänud 93% kaupadest USA turul ilma piiranguteta – see vastab 465 miljardile dollarile. Nii on Hiina WTO liikmeks olemisest igal juhul võitnud. 

Hiina võib vastulöögi anda ka väljaspool WTO süsteemi. Nii nagu aastal 2009, mil protestiks USA poliitika vastu kehtestas Hiina tollid USA linnuliha toodetele, autodele ja teatud liiki terasele. Haripunktis aastal 2011 puudutasid trahvitollid pea 8% USA ekspordist Hiinasse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. December 2016, 20:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing