Riskiraha haldamine muutub Eestile soodsamaks

Täna teatas SmartCap, et Euroopa Investeerimispanga ettepanekul määratud sõltumatu valikukomitee valis Eesti Arengufondi ja SmartCapi korraldatud erafondivalitseja konkursi võitjaks Tera Venturesi, kuhu kuuluvad SmartCapi senised investeeringutejuhid Andrus Oks, Stanislav Ivanov ning nõunik James Patrick McDougall.

Euroopa Investeerimispanga (EIB) esindaja Bruno Robino sõnul läks konkurss edukalt ja tulemustest on Eestil ainult võita.

Mida ütlete konkursi võitnud meeskonna kohta?

Silma paistsid selgelt kolm meeskonda, kellel oli tugev ekspertide koosseis ning investeerimisstrateegia. Kuigi esimese ja teise meeskonna vahe pingereas oli väike, siis Tera Venturesi kasuks rääkis selge visioon enda rolli kohta siinsel riskikapitaliturul. Samuti asjaolu, et tegu on end varem tõestanud ja kokkutöötanud meeskonnaga, mis on era- ja riskikapitalifondidesse investeerimisel üks võtmeküsimusi investorite jaoks ja fondivalitseja pikaajalise juhtimisvõimekuse näitaja.

Juhul kui antud meeskonnaga ei teki läbirääkimiste käigus probleeme, võib riigi jaoks pidada positiivseks veel seda, et olemasoleva portfelli valitsemine muutub reorganiseerimise järel riigile soodsamaks tänu Tera Venturesi pakutud finantstingimustele. Kindlasti on protsessi tulemusena saanud Eesti era- ja riskikapitaliturg uue tugeva erafondivalitseja võrra rikkamaks ning me väga loodame, et see aitab kaasa kogu siinse riskikapitalituru arengule. 

Kuidas SmartCapile uue juhi leidmine sujus?

Konkurssi võib pidada edukaks. Arvestades protsessi spetsiifikat, oli turuosaliste huvi suur. Esmase huviavalduse osalemiseks esitas kuus kandidaati, mis näitab, et konkursi tingimused olid turuosaliste jaoks atraktiivsed. Olime ka positiivselt üllatunud kandidaatide suhteliselt heast tasemest. Konkurss näitas, et Eesti riskikapitalistidel on huvi sarnaste investeerimistoodete vastu.

Kas kõik läks plaanipäraselt?

Konkursi ajakava oli ambitsioonikas, kuid oleme rahul, et kõik seotud osapooled suutsid sellest algusest lõpuni kinni hoida. Ilmselt oli üks edu toonud tegureid asjaolu, et kuulutasime konkursi välja 25. augustil Baltic VC Summitil. Seejärel oli valikuprotsess jagatud kahte etappi, mis toimusid vastavalt oktoobris ja detsembris. Nüüdseks oleme vastavalt ajakavale valinud välja ühe kandidaadi, kellega alustatakse järgmises etapis läbirääkimisi tehniliste detailide üle.

Mis oli kogu protsessi juures kõige raskem?

Tegelikult läks kogu valikuprotsess sujuvalt ning ühtki konkreetset takistust ette ei tulnud. Kõige keerulisem oli vast konkursitingimuste väljatöötamine, et tagada potentsiaalsete investorite ja tulevase erafondivalitseja huvide võimalikult hea ühildamine ja tasakaalustamine. Kogu aeg tuli arvestada sellega, et kõiki koheldakse võrdselt, kandidaate ei diskrimineerita ja valik on läbipaistev.

Huvide konflikti vältimiseks paluti EIB-l kokku panna professionaalsetest sõltumatutest ekspertidest koosnev valikukomitee, mille liikmed pole seotud Eesti era- ja riskikapitalituruga. Võrse kohtlemise tagamiseks ei olnud ühelgi Arengufondi ega SmartCapi töötajal ligipääsu kandidaatide pakkumistele. Samuti tagasime teises voorus kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused infole ligipääsemiseks.

Mis saab edasi, nüüd kui fondijuht on valitud?

Nüüd jätkuvad läbirääkimised valitud fondijuhi ja SmartCapi juhatuse vahel. EIB-l ei ole selles protsessis mingit rolli.

Kas Euroopa Investeerimispangal on Eestis ka teisi projekte plaanis?

8. detsembril allkirjastasid Euroopa Investeerimispank ja Eesti Rahandusministeerium lepingu Eesti riigile 400 miljoni eurose laenulimiidi eraldamise kohta, et kaasfinantseerida teadust ja innovatsiooni edendavaid investeeringuid, toetada transpordiühenduste parandamist ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut.

EIB allkirjastas hiljuti ka 30 miljoni eurose laenulepingu Tallinna Lennujaamaga, et finantseerida selle laiendustöid ja kaasajastamist. Laenu tagas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mille keskne osa on Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri eestvedamisel koostatud investeerimisplaan.

Euroopa Investeerimispangal on alati huvi vaadata kohalike turuosaliste konkreetseid plaane ja seejuures ei sea me oma tegevusele riikide või sektorite lõikes piire, mistõttu on kõigil piisavalt selge plaani olemasolul võimalik pöörduda rahastuse saamiseks meie poole. Küll peame nentima, et kõik sisuliselt huvitavad projektid ei ole piisavalt suured, et Euroopa Investeerimispanga jaoks sobivaks osutuda.

Kuidas on poliitiline ebakindlus (Brexit, Trump, Itaalia jne) mõjutanud Euroopa investeeringuid? Kas näeme tuleval aastal märkimisväärset langust?

Brexitist rääkides on vaja aru saada, et seni kuni Suurbritannia ei ole Euroopa Liidust lahkunud, on olukord endine ja arvata midagi enamat oleks spekulatsioon. Euroopa Investeerimispanga investeerimispõhimõte ei ole investeerida riikidesse, vaid rahastada projekte riikides, kus pank tegutseb.