Jõuluturu rünnak tabas Merkelit

Saksamaa siseminister valis küll hoolikalt sõnu, kuid teisipäeva hommikuks oli politsei tööversioon Berliini jõuluturul eelmisel õhtul toimunud tragöödia kohta „võimalik terrorirünnak“. Seda kinnitas ka Angela Merkel teemat esimest korda avalikult kommenteerides.

„See on väga raske päev,“ ütles Merkel, tunnistades, et on šokis ja sügavalt kurb nii nagu miljonid inimesed üle kogu Saksamaa. „Ma tean, et meil on eriti raske taluda seda, kui peaks kinnitust leidma, et teo pani korda keegi, kes oli Saksamaal saanud kaitset ja varjupaika,“ lisas Merkel, puudutades hella kohta.

Merkeli nn avatud uste pagulaspoliitika, mida ta küll viimasel ajal on karmistanud, on tekitanud kantslerile palju vastaseid nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas.

„Need on Merkeli surnud,“ ründas kantslerit Twitteris Saksa paremäärmusliku partei Alternativ Für Deutschland poliitik Marcus Pretzell. „Millal õigusriik vastulöögi annab? Millal see neetud silmakirjalikkus lõpeb?“ nõudis ta oma postitustes.

Sakslaste vastutulelikku suhtumist pagulastesse jahutasid tunduvalt juba eelmise aasta ahistamisjuhtumid Kölni uusaastapidustustel, terrorirünnakud mujal Euroopas – Nice’is, Brüsselis – ning mitu väiksemat rünnakukatset Saksamaa pinnal, mille panid toime radikaliseerunud pagulased Süüriast ja Afganistanist. Kui selliseid rünnakuid peaks veel tulema, võib Saksa valijate kindlusetuse tunne veelgi kasvada, ajendades Merkeli poliitikale alternatiive otsima. Septembris tehtud Spiegel/TNSi arvamusküsitlus näitas, et 82% sakslastest sooviks, et Merkel oma pagulaspoliitikat muudaks.

„Rünnaku mõju võib olla kahetine,“ kommenteeris Bloombergile Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. „Ühelt poolt võib välisoht rahvast kokku hoidma panna, ent teisalt võib see tugevdada äärmuslasi.“

Tänavustel Saksamaa kohalikel valimistel on sisserände ja moslemite vastase agendaga AfD saanud esinduse kümne liidumaa parlamendis ning jõuab ilmselt üheksa kuu pärast toimuvatel üldvalimistel ka esimest korda Bundestagi. Tugevuselt ei ole AfD küll võrreldav Prantsuse Rahvusrindega - detsembris toetas seda 13% küsitletutest -, kuid poliitilise maastiku killustumine Saksamaal võib Merkeli juhitud valitsuse asemel võimalikuks teha ka näiteks vasakleeri koalitsiooni.

Otsustades möödunud kuul pika kaalumise järel veel ka neljandaks ametiajaks kandideerida, tunnistas Merkel, et lihtne see ei tule.

Merkeli toetus on praegu Infratest Dimapi viimaste arvamusküsitluste järgi 57%. See paistab tugev, ent enne möödunud aasta sügise hakul tehtud otsust ligi miljon pagulast Saksamaale lubada oli kantsleri toetus 2015. a aprillis 75%. Selle aasta veebruaris oli toetus langenud 45%-le.

Kuu algul, kui Saksa konservatiivid (CDU) kinnitasid Merkeli uuesti partei liidriks ja kantsleri kandidaadiks, lubas Merkel, et pagulaste nii massilist sissevoolu Saksamaale enam korduda ei või. Märgiks sellest, et kantsler püüab AfD leeri läinud CDU valijaid tagasi võita, oli ka ta nõustumine burkakeeluga avalikes kohtades ning kaasaminek CDU karmistunud rändepoliitikaga. Näiteks on kiirendatud eitava vastuse saanud asüülitaotlejate väljasaatmist. Samas ei nõustunud Merkel CDU otsusega kaotada sisserändajate lastele topeltkodakondsuse võimalus. Partei hääletas küll selle poolt, kuid Merkeli sõnul praeguse valitsuse ajal taolist muutust ei tule. Seda ei toeta sotsiaaldemokraadid, kellega CDU on koalitsioonis.

USA presidendiks valitud Donald Trump süüdistas Saksamaal juhtunus kohe islamiterroriste. Ta lisas, et terroristid ja nende võrgustikud tulevad maa pealt minema pühkida, ning lubas oma avalduses selle missiooni kõigi vabadust armastavate partneritega ette võtta.

Twitteris säutsus Trump, et tsiviliseeritud maailmal on aeg oma mõtlemist muuta.