Notarite salajane tulu võib avalikuks saada

Notarite käive pole avalik ei persooniti, büroode kaupa ega ka ühe koondnumbrina.  Foto: Andras Kralla
Piret Reiljan • 23 detsember 2016
Jaga lugu:

Poliitikud möönavad, et olukorras, kus mitmed notariaalsed toimingud on kohustuslikud, vajab arutamist valdkonna läbipaistvuse suurendamine.

Äripäev kirjutas kolmapäeval, et Eesti riik nuumab notareid, nii et kõik kinnisvara ostu-müügitehingud tuleb kohustuslikus korras notariaalselt kinnitada, tasud selle eest on kõrged ja notarite teenitav tulu seejuures salastatud. Notarite käive pole avalik ei persooniti, büroode kaupa ega ka ühe koondnumbrina. Poliitikud leiavad, et läbipaistmatuse küsimus on põhjendatud ja teemat tuleb arutada. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et palus Äripäeva kolmapäevase artikli peale ministeeriumil notarite üldkäibe avalikustamise küsimust põhjalikumalt hinnata ja kujundab seisukoha pärast tulemuse selgumist jaanuaris.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, endine justiitsminister ja Reformierakonna juhiks kandideeriv Hanno Pevkur ütles, et see, kas ja kuidas notarite tegevuse läbipaistvust suurendada, on arutelu küsimus. "Ma arvan, et riigikogu õiguskomisjon võiks ühe sellekohase arutelu justiitsminister Urmas Reinsaluga järgmisel aastal teha küll," märkis Pevkur.

Teine riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Toomas Vitsut ütles, et kuna paljud notariaalsed toimingud on kohustuslikud, tasub valdkonna avatuse poolt kindlasti arutada ja süsteem läbipaistvamaks muuta. Siinkohal ootab aga Vitsut notarite katusorganisatsiooni notarite koja initsiatiivi. „Mulle tundub, et siin võiks püüda notarite koda mingisuguseid lahendusi välja pakkuda, kuidas muuta nende süsteemi läbipaistvamaks. Ma ei ütle, et nad peaks kõik oma tehingud avalikuks tegema, aga läbipaistvamaks kindlasti saaks teha,“ rääkis Vitsut. Tema hinnangul on taoliste katusorganisatsioonide üks eesmärk valdkonna maine hoidmine ja ka läbipaistvuse suurendamine.

Millal ja miks tõstis riik viimati notaritasusid?

Notaritasusid korrigeeriti viimati 2009. aastal.

Fikseeritud määraga notari tasud olid selleks ajaks püsinud samade määradega juba üle kümne aasta. 

Alates 1993. aastast oli oluliselt muutunud notari tegevuse sisu: kasvanud oli notarite tõestamistoimingute tegemise ja pärimisasjade lahendamise töömaht.

Notari tasu seaduse muutmisel võeti arvesse ka toimunud inflatsiooni.

Notarite koja tegevust pole alates loomisest 1993. aastal kunagi riigieelarvest finantseeritud ning selle tegevusega seotud kulutused on kaetud liikmemaksude arvelt. Notarite liikmemaksude laekumise kaudu avalik-õiguslike funktsioonide täitmise tagamine polnud aga võimalik, kui laekuvate notaritasude summa oleks oluliselt vähenenud.

Võrreldes teiste riikidega olid Eesti notari tasud suhteliselt madalamad.

Allikas: justiitsministeerium

Pevkur: fikseeritud tasud toetavad väikelinnade notareid

Miks on riik valinud notaritasude fikseerimise, mitte hindade vabal turul kujunemise tee? Pevkur tõi põhjenduseks mitu argumenti. Üks iva on tema sõnul selles, et kui notaritasud on seaduses toodud, on selge arusaam, kui palju ühe või teise tehingu notaritasu on.

Pevkuri sõnul peab erinevate notaritasude osas kokkuvõttes tekkima ka tasakaal. Volikirja või mingi tõlke tõendamine on soodsam, kinnisvaratehingu kinnitamine kallim jne. „Samuti, kui 10miljonilise tehingu pealt teenib notar palju, siis väikese kinnisvaratehingu pealt kordades vähem, kuigi paberimajandust võib väikese tehingu puhul olla rohkemgi,“ rääkis Pevkur.

Pevkur tõi välja ka notariteenuse geograafilise kättesaadavuse küsimuse. „Praegu on võimalik ükskõik kus tehingut teha, näiteks Põlva tehingut Tallinnas, ja kui tasude osas alapakkumiseks läheb, süüaksegi väikesed kohad välja ja see ei ole mõistlik,“ märkis Pevkur seadusega fikseeritud tasude kasuks.

Vitsut aga ütles, et koos läbipaistvuse suurenemisega võiks notaritasude osas vabadus suureneda küll. „Kui minna seda teed, et tehinguid muuta läbipaistvamaks, siis paralleelselt sellega peaks tekkima ka võimalus teha neid tehinguid ühe notari juures soodsamalt kui teise juures. Eks see olekski ju selle läbipaistvamaks muutmise mõte,“ ütles Vitsut.

Justiitsminister Reinsalu ütles, et kindlasti võib tasude kujunemise teemat arutada, kuid seejuures tuleb arvestada kogu süsteemile kaasnevaid mõjusid. Kui lasta notariaaltoimingu tasudel kujuneda konkurentsitingimustes, toob see tema sõnul tuua kaasa mitu ohtu. “Esiteks võib see tuua kaasa hinnasõja, mis tähendab, et suuremad bürood võivad tõsta oma tasusid praegusest veelgi kõrgemale. Samas võib see tuua osades piirkondades kaasa ebamõistlikult madalad tasud, mistõttu võib kannatada notariteenuse kvaliteet,” rääkis minister. Samuti ei pruugi madalate tasude korral väiksema klientuuriga bürood enam hakkama saada, ütles Reinsalu sarnaselt Pevkurile.

Sotsiaalmeedias jagati Äripäeva kolmapäevase artikli "Eesti nuumab notareid" peale kogemusi notaritasude ja bürokraatiaga. Avaldame mõne näite.

Laura: „Olin sunnitud maksma oma väikese, 89 000 eurot maksnud korteri ostutehingu kinnitamise eest notarile 530 eurot. Osa sellest tasust jagasime müüjaga, kuid see on ikkagi suur kulu standardse tehingu kinnitamise eest, eriti noorele inimesele, kes ostab oma esimese tagasihoidliku kodu.“

Tõnu: „Hinnad on notaris kohati arusaamatud. Näiteks kui tahad minna liisinguautoga Venemaale ja su nime ei ole auto registreerimistunnistusel, on vaja inglisekeelset notariaalselt volikirja. Suhteliselt lihtne liigutus, põhjad on valmis, täida vaid lüngad, tuvasta näod ja viie minutiga asi tehtud. Mõni aasta tagasi maksis see aga 72 eurot. Võrdluseks, turismifirma, kes ajab välja Vene viisa, küsib vahendustasu umbes 10 eurot. Nime muutmine auto registreerimistunnistusel maanteeameti e-keskkonnas koos uue tunnistuse postiga kojusaatmisega maksab 16 eurot.“

Mart: „Aitasin oma Rootsi sugulasi nende päranduse vastuvõtmisel Eestis. See oli meeletult keeruline ja sellest võiks kirjutada lausa raamatu. Rootsis elavates inimestes tekitas hämmastust, miks valitseb Eestis selline bürokraatia. Iga väiksemgi liigutus pidi olema notariaalselt dokumenteeritud. Selleks pidid kolm Rootsi riigi erinevates nurkades elavat pärijat kas korraga Eestisse notarisse tulema või siis pidi üks neist hankima notariaalse apostillitud volituse, lähim notar Rootsis oli aga 150 km kaugusel. Lõpuks pidi volitatud isik kolm korda Eestis käima.

Kuna pärimine oli Rootsis lõppenud, tuli viia pärijad ka Eesti registritesse, kuid ilmnes ootamatult, et Eesti riik ei tunnista automaatselt Rootsi Kuningriigi otsust ning oli reaalne võimalus, et pärimine Eestis tuleb algatada siinsete seaduste järgi uuesti algusest. Lõpuks võtsime advokaadi, kes aitas asja viia Harju maakohtusse, kes tunnistas Rootsi Kuningriigi otsust ja kohaldas seda Eestile. Kogu asjaajamine võttis poolteist aastat, sellest pool aastat kohtuasi.

Teine sarnane näide on tuua vanaonu abikaasast. Vanaonu suri 2007. aastal ja kuna Eestis oldi nõus asju ajama ainult tema abikaasa kui pärija notariaalse volituse alusel, kes oli aga Rootsis notarisse minekuks liiga vana, jäigi kõik katki, kuni ka vanaonu lesk aastaid hiljem suri. Alles siis sai vanaonust jäänud varaga midagi peale hakata.

Minu ettepanek on, et e-riigis oleks võimalik selliseid olukordi lahendada meie e-teenuste abil, nõudmata füüsilist kohalolu või notariaalset volitust.“

Kinnisvaratehingu notaris kinnitamist peetakse vajalikuks

Pevkuri sõnul on hea, et kinnisasjade ostu-müügitehingu peab kinnitama riigi poolt selleks volitatud isik. „Selle asja mõte on õiguskindel register. Et me teame, kes on Eestis maa omanikud ning omanikuvahetused on kontrollitud,“ ütles ta.

Pevkur lisas, et tehinguid peab kontrollima, et välistada pettusi, samuti täidab notar selgitaja rolli. „Kui tädi Maali ostab suvila, siis ei saa eeldada, et tema teab, mida tähendab kellegi kolmanda kasuks seatud hoonestusõigus või hüpoteek. Inimeste kaitseks ongi notarikohustus paika pandud. Arvan, et seda süsteemi ei tasu lõhkuda,“ rääkis ta.

Vitsut on üldjoontes Pevkuriga nõus, kuid näeb paindlikkuse võimalust väiksemate tehingute puhul. „Kui siin mööndusi teha, siis tehingu väärtuse järgi, et väga väikeste tehingute puhul võiks asi olla kuidagi lihtsustatud, juuksekarva ei pea tõesti lõhki ka ajama,“ märkis ta, lisades siiski, et vaidluste ja pettuste vältimiseks peaks praegune kord suures plaanis kehtima jääma.

Justiitsminister Reinsalu ütles, et peab küll mõistlikuks üle vaadata, kas notariaalse tõendamise vorminõudeid on kusagil võimalik alandada, kuid kinnisasjadega seotud tehingute puhul seda teha ei tohiks, sest see võib kaasa aidata pettuste toimepanemisele.

nimi:Tarvo Puri

amet:Tallinna notar ja notarite koja juht

tekst:Riigi ees notarid oma tulusid  ei varja ning need ei ole ka läbipaistmatud. Kõik notaritehingud ja nende eest võetud tasud registreeritakse ametitegevuse registris, maksuametile deklareeritakse füüsilisest isikust ettevõtjatena oma kulu- ja tulupool ning palgamaksud.

Statistilised aruanded eri liiki tehingute, eri piirkondade tehingute jne osas on kättesaadavad avalikkusele.

Notarite koja majandusaasta aruanne on avalik. Sealt nähtub, kuidas kasutatakse raha kaasaegse notariaadi toimivana hoidmiseks ja arendamiseks. Tänases Eestis on pearõhk IT-valdkonna arendustel.

Kui riigil või avalikkusel jääb kahtlusi notariaadisüsteemi kui terviku otstarbekuse või liigse kulukuse osas ning selgub, et senine avalikustamise maht osutub ebapiisavaks, oleme avatud aruteludeks. Kuid me ei tahaks jõuda selliste detailideni, et hakatakse avaldatama notarite „edukuse“ edetabeleid igaühe rahalise teenistuse põhjal. Meie arvates ei ole see õige mõõdupuu.

Maakler võtab Eestis kinnisvaratehingu puhul tasu 3-5% tehinguhinnast, pank 1% laenusummast, notar aga kuni 0,5% tehinguhinnast. Notaritasudes ei ole mingit hiiglaslikku riigi poolt sisse kirjutatud kasumimarginaali. Muidu ei oleks notariametit viimastel aastatel maha pannud üks Tartu ja üks Pärnu notar, kes liikusid kohtunikuametisse. Seal on vähemalt kindel igakuine kuupalk. Ja kui on vaja komplekteerida Jõgeva, Jõhvi, Võru või Valga notarikohta,  ei ole see notarite kojale kerge ülesanne. Soovijaid ei ole ukse taga järjekorras, tuleb hoopis kerget sunnimehhanismi rakendada noore notari sinna tööle suunamiseks.

 

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt