Notarite salajane tulu võib avalikuks saada

23. detsember 2016, 08:00
Notarite käive pole avalik ei persooniti, büroode kaupa ega ka ühe koondnumbrina.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161223/NEWS/161229869/AR/0/AR-161229869.jpg

Poliitikud möönavad, et olukorras, kus mitmed notariaalsed toimingud on kohustuslikud, vajab arutamist valdkonna läbipaistvuse suurendamine.

Äripäev kirjutas kolmapäeval, et Eesti riik nuumab notareid, nii et kõik kinnisvara ostu-müügitehingud tuleb kohustuslikus korras notariaalselt kinnitada, tasud selle eest on kõrged ja notarite teenitav tulu seejuures salastatud. Notarite käive pole avalik ei persooniti, büroode kaupa ega ka ühe koondnumbrina. Poliitikud leiavad, et läbipaistmatuse küsimus on põhjendatud ja teemat tuleb arutada. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et palus Äripäeva kolmapäevase artikli peale ministeeriumil notarite üldkäibe avalikustamise küsimust põhjalikumalt hinnata ja kujundab seisukoha pärast tulemuse selgumist jaanuaris.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, endine justiitsminister ja Reformierakonna juhiks kandideeriv Hanno Pevkur ütles, et see, kas ja kuidas notarite tegevuse läbipaistvust suurendada, on arutelu küsimus. "Ma arvan, et riigikogu õiguskomisjon võiks ühe sellekohase arutelu justiitsminister Urmas Reinsaluga järgmisel aastal teha küll," märkis Pevkur.

Teine riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Toomas Vitsut ütles, et kuna paljud notariaalsed toimingud on kohustuslikud, tasub valdkonna avatuse poolt kindlasti arutada ja süsteem läbipaistvamaks muuta. Siinkohal ootab aga Vitsut notarite katusorganisatsiooni notarite koja initsiatiivi. „Mulle tundub, et siin võiks püüda notarite koda mingisuguseid lahendusi välja pakkuda, kuidas muuta nende süsteemi läbipaistvamaks. Ma ei ütle, et nad peaks kõik oma tehingud avalikuks tegema, aga läbipaistvamaks kindlasti saaks teha,“ rääkis Vitsut. Tema hinnangul on taoliste katusorganisatsioonide üks eesmärk valdkonna maine hoidmine ja ka läbipaistvuse suurendamine.

Pevkur: fikseeritud tasud toetavad väikelinnade notareid

Miks on riik valinud notaritasude fikseerimise, mitte hindade vabal turul kujunemise tee? Pevkur tõi põhjenduseks mitu argumenti. Üks iva on tema sõnul selles, et kui notaritasud on seaduses toodud, on selge arusaam, kui palju ühe või teise tehingu notaritasu on.

Pevkuri sõnul peab erinevate notaritasude osas kokkuvõttes tekkima ka tasakaal. Volikirja või mingi tõlke tõendamine on soodsam, kinnisvaratehingu kinnitamine kallim jne. „Samuti, kui 10miljonilise tehingu pealt teenib notar palju, siis väikese kinnisvaratehingu pealt kordades vähem, kuigi paberimajandust võib väikese tehingu puhul olla rohkemgi,“ rääkis Pevkur.

Pevkur tõi välja ka notariteenuse geograafilise kättesaadavuse küsimuse. „Praegu on võimalik ükskõik kus tehingut teha, näiteks Põlva tehingut Tallinnas, ja kui tasude osas alapakkumiseks läheb, süüaksegi väikesed kohad välja ja see ei ole mõistlik,“ märkis Pevkur seadusega fikseeritud tasude kasuks.

Vitsut aga ütles, et koos läbipaistvuse suurenemisega võiks notaritasude osas vabadus suureneda küll. „Kui minna seda teed, et tehinguid muuta läbipaistvamaks, siis paralleelselt sellega peaks tekkima ka võimalus teha neid tehinguid ühe notari juures soodsamalt kui teise juures. Eks see olekski ju selle läbipaistvamaks muutmise mõte,“ ütles Vitsut.

Justiitsminister Reinsalu ütles, et kindlasti võib tasude kujunemise teemat arutada, kuid seejuures tuleb arvestada kogu süsteemile kaasnevaid mõjusid. Kui lasta notariaaltoimingu tasudel kujuneda konkurentsitingimustes, toob see tema sõnul tuua kaasa mitu ohtu. “Esiteks võib see tuua kaasa hinnasõja, mis tähendab, et suuremad bürood võivad tõsta oma tasusid praegusest veelgi kõrgemale. Samas võib see tuua osades piirkondades kaasa ebamõistlikult madalad tasud, mistõttu võib kannatada notariteenuse kvaliteet,” rääkis minister. Samuti ei pruugi madalate tasude korral väiksema klientuuriga bürood enam hakkama saada, ütles Reinsalu sarnaselt Pevkurile.

Kinnisvaratehingu notaris kinnitamist peetakse vajalikuks

Pevkuri sõnul on hea, et kinnisasjade ostu-müügitehingu peab kinnitama riigi poolt selleks volitatud isik. „Selle asja mõte on õiguskindel register. Et me teame, kes on Eestis maa omanikud ning omanikuvahetused on kontrollitud,“ ütles ta.

Pevkur lisas, et tehinguid peab kontrollima, et välistada pettusi, samuti täidab notar selgitaja rolli. „Kui tädi Maali ostab suvila, siis ei saa eeldada, et tema teab, mida tähendab kellegi kolmanda kasuks seatud hoonestusõigus või hüpoteek. Inimeste kaitseks ongi notarikohustus paika pandud. Arvan, et seda süsteemi ei tasu lõhkuda,“ rääkis ta.

Vitsut on üldjoontes Pevkuriga nõus, kuid näeb paindlikkuse võimalust väiksemate tehingute puhul. „Kui siin mööndusi teha, siis tehingu väärtuse järgi, et väga väikeste tehingute puhul võiks asi olla kuidagi lihtsustatud, juuksekarva ei pea tõesti lõhki ka ajama,“ märkis ta, lisades siiski, et vaidluste ja pettuste vältimiseks peaks praegune kord suures plaanis kehtima jääma.

Justiitsminister Reinsalu ütles, et peab küll mõistlikuks üle vaadata, kas notariaalse tõendamise vorminõudeid on kusagil võimalik alandada, kuid kinnisasjadega seotud tehingute puhul seda teha ei tohiks, sest see võib kaasa aidata pettuste toimepanemisele.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. December 2016, 07:39

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing