Minister: suurte maksukärbete aeg Rootsis on möödas

Rootsi praegune sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus on läbi viinud ja plaanimas maksutõuse netosummas 60 miljardi Rootsi krooni (6,2 mld euro) väärtuses. Kas sellest piisab või tuleb makse veelgi kergitada, küsib Dagens Industri.

„On ilmne, et suured maksukärped pole see, mida Rootsi vajab. See epohh Rootsi poliitikas on läbi,“ vastab rahandusminister Magdalena Andersson ja lisab, et suurim opositsioonipartei Moderaadid on oma seisukohtadega muust maailmast maha jäänud, kuna üha enam räägitakse n-ö kaasavast majanduskasvust, mis kergitaks rohkem paate. „Maksukärped on midagi vanaaegset ja sammaldunut. Eriti maksukärped nendele, kes teenivad kõige rohkem,“ lisab Andersson.

Andersson tunnistab, et tunneb uue aasta ees enim muret kasvava protektsionismi, natsionalismi ja populismi pärast. „Olen üha enam veendunud, et üheks põhjuseks on süvenevad sissetulekute vahed,“ märgib ta ja lisab, et siin on oluline roll ka ettevõtjatel. “Ettevõtjad peaksid nägema, kui oluline on, et loodud väärtused jaguneksid võrdsemalt, et ei tekiks tagasilöögi riski vabakaubanduse ja rahvusvahelistumise vastu.“ Ettevõtjad aga kulutavad tema arvates liiga palju auru sellele, et kujundada avalikku arvamust kõrgemate maksude vastu.

Paralleelselt on leht küsitlenud ka Moderaatide majanduspoliitika kõneisikut Ulf Kristerssoni. Maksude kohta ütleb ta, et makse tõsta on alati lihtsam. Enne Rootsi tänast valitsust kaheksa aastat võimul olnud Moderaatide juhitud valitsus kärpis makse kokku 130 miljardi krooni väärtuses. Ja oleks kärbete kursil jätkanud, kergendades eelkõige tööjõumakse. 

DI-le ütleb Kristersson, et kärpida tuleks ka madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust. „See on otsustava tähtsusega, kui me tahame rohkem inimesi tööturule saada,“ ütleb ta ja lisab, et kaaluda tuleks ka selliseid maksukärpeid, mis on olulised riigi konkurentsivõime seisukohast. Need puudutavad ettevõtete maksukoorma kergitamist, kõrgeima tulumaksumäära kärbet, optsioonide maksustamist.