Rootsi valitsus otsustas hävitava tagasiside järel loobuda uue pangamaksu plaanist, mis oleks kehtestanud töötajate palkadele 15% suuruse lisamaksu.
Mõtet päris kalevi alla siiski ei maeta. Enne
Rootsi järgmisi parlamendivalimisi 2018. aastal lubab valitsus välja tulla uue maksukavandiga.
„Me jätkame tööd maksu kallal, mis oleks rohkem fokuseeritud
pankadele ja alustame rahandusministeeriumis selle kallal kohe tööd,“ ütles Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson laupäeval toimunud pressikonverentsil.
Senine
maksuplaan pälvis
hävitava tagasiside nii pangandussektorist kui ka Rootsi maksuametist ja konkurentsiametist. Maksu haare oleks olnud plaanitust oluliselt laiem ning sellise maksu administreerimise kulu ja bürokraatia tulust suurem.
Lisaks teatas Rootsi valitsus, et nõuab pankadelt kriisifondi senisest suuremat panust.
„Praegu, kus ajad on head, ja pankadel suured kasumid, on meil võimalus kaitsepuhvreid ehitada tuleviku ja võimalike raskemate aegade tarvis ning tugevdada finantssüsteemi,“ ütles samal pressikonverentsil Rootsi finantsturgude minister Per Bolund.
Muudatus tähendab Rootsi pankadele tuleval aastal ca 3 miljardi Rootsi krooni suurust lisakulu, vahendas agentuur Bloomberg.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.