• OMX Baltic0,12%317
  • OMX Riga−0,06%963,07
  • OMX Tallinn−0,24%2 198,62
  • OMX Vilnius0,68%1 494,43
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,53%10 714,29
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,23
  • OMX Baltic0,12%317
  • OMX Riga−0,06%963,07
  • OMX Tallinn−0,24%2 198,62
  • OMX Vilnius0,68%1 494,43
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,53%10 714,29
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,23
Hoiuseplatvorm Raisin tahab kaasata ka eestlaste raha ning pakub enda portaalis kõrgemaid intresse kui meie suuremad pangad.
Raisini platvormi kaudu on võimalus saada hoiustelt kõrgemat intressi
  • Raisini platvormi kaudu on võimalus saada hoiustelt kõrgemat intressi
  • Foto: Andras Kralla
Raisin on hoiusekeskkond, mille kaudu saab raha hoiustada mõne teise riigi pangas, kus intressid on tihtilugu kõrgemad kui meil. Pangad, mis on süsteemiga ühinenud, on enamjaolt alles kasvujärgus ning otsivad uut lisakapitali. Et seda saada, tuleb meelitada kõrgemate hoiuseintressidega. Hiljuti liitus Raisiniga ka Inbank.
Intressid pisut üle 1%, kuid tagatud
Raisini kodulehel ringi vaadates torkab silma, et enda raha on võimalik hoiustada Austria ja Tšehhi pankades. Sõltuvalt hoiuseperioodist ja hoiustatavast summast, on intressid 0,3%-1,05%. Seda on küll oluliselt vähem kui näiteks ühisrahastusplatvormides, kus aastane intressimäär ulatub tihtilugu üle 10%.
Hinnanguliselt on kõige rohkem hoiuseid tulnud Berliinist ja Münchenist. Peale selle märkis Saarniit, et Raisini keskkondade kaudu hoiustajad eelistavad hoiuse avamisel pigem pikemaid perioode. 
Kulud hoiustajale puuduvad
Martinezi sõnul puuduvad Eesti ja ka teiste riikide hoiustajatele konto avamise ja hooldamise kulud. „Meie teenus on tasuta kõikidele klientidele,“ ütles ta. Ka puuduvad valuutavahetamise tasud, kuna arveldatakse eurodes.
Raisin ise teenib oma kasumi sellega, et pangad maksavad neile komisjonitasu igalt hoiuselt, mis nad platvormi kaudu saavad. Kui suur see summa on, Martinez ei avalikustanud.
Raisin
Peakorter asub Berliinis
Asutati 2012. aasta oktoobris. Esimene platvorm www.weltsparen.de käivitati 2013. aasta jaanuaris.
Üle 50 000 kliendi, kes on kokku hoiustanud peaaegu 2 miljardit eurot.
Palgal 70 inimest rohkem kui 20 riigist.
Raisini investorite hulka kuuluvad riskikapitalifondid European Venture Capital Fund ja Palo Altos asuv Ribbit Capital, mis investeerib finantstehnoloogiaettevõtetesse.
Ka hoiuühistud meelitavad kõrgete intressidega
Kellel Raisini pakutavast tootlusest ei piisa ning ühisrahastuse maailm jääb segaseks, võib enda raha paigutada hoiu-laenuühistutesse, kus aastane intress algab umbes 6 protsendist. Kuid tasuks teada, et need kätkevad endas ka riske. Kuigi hoiuühistusse raha panemist nimetatakse hoiustamiseks, ei ole need hoiused riiklikult tagatud. Samuti peab hoiuühistu intressitulult maksma tulumaksu, pangahoiuselt mitte.
Enne hoiuühistusse raha paigutamist tasuks kindlasti uurida põhjalikult selle tausta – kes on eestvedajad, milleks raha kaasatakse ja kuidas seda paigutatakse. Vältida tasuks selliseid ühistuid, kus kitsas ringkond kaasab raha, et oma äri edendada.
Intressi teenimiseks veel üks võimalus
Peale pangahoiuse, ühisrahastuse ja hoiuühistute võib raha paigutada ka võlakirjadesse, mis maksavad igas kvartalis intressi. Oktoobris tõi enda võlakirjad börsile Inbank ning 2015. aasta novembris LHV. Mõlema võlakirja nimiväärtus oli 1000 eurot ning aastane intressimäär LHV-l 6,5% ja Inbankil 7%. Ostuhuvi võlakirjade vastu on olemas ja seda näitavad ka võlakirjade hinnad, mis on pärast emissiooni tõusnud 94 eurot LHV-l ja 72,5 eurot Inbankil. 
Tasub aga teada seda, et ka siin käivad risk ning tootlus käsikäes, sest nii LHV kui ka Inbanki puhul on tegemist allutatud võlakirjadega. See tähendab, et need erinevad tavalistest võlakirjadest ja seetõttu on risk pisut kõrgem. Ehk kui kumbki pank peaks sattuma raskustesse, lunastatakse sellised võlakirjad alles pärast kõikidele eesõigusnõudega kreeditoridele väljamaksete tegemist.  

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele