Rainer Saad • 13 jaanuar 2017

Saksa hoiusekeskkond meelitab eestlasi kõrgete intressidega

Raisini platvormi kaudu on võimalus saada hoiustelt kõrgemat intressi  Foto: Andras Kralla

Hoiuseplatvorm Raisin tahab kaasata ka eestlaste raha ning pakub enda portaalis kõrgemaid intresse kui meie suuremad pangad.

Raisin on hoiusekeskkond, mille kaudu saab raha hoiustada mõne teise riigi pangas, kus intressid on tihtilugu kõrgemad kui meil. Pangad, mis on süsteemiga ühinenud, on enamjaolt alles kasvujärgus ning otsivad uut lisakapitali. Et seda saada, tuleb meelitada kõrgemate hoiuseintressidega. Hiljuti liitus Raisiniga ka Inbank.

Intressid pisut üle 1%, kuid tagatud

Raisini kodulehel ringi vaadates torkab silma, et enda raha on võimalik hoiustada Austria ja Tšehhi pankades. Sõltuvalt hoiuseperioodist ja hoiustatavast summast, on intressid 0,3%-1,05%. Seda on küll oluliselt vähem kui näiteks ühisrahastusplatvormides, kus aastane intressimäär ulatub tihtilugu üle 10%.

Raisini esindaja Rafael Castro Martinez ütles, et ühisrahastusega kaasnevad riskid, mida hoiustamise puhul pole. „Kliendid saavad fikseeritud tootlust ja neile garanteeritakse algne deposiit. Euroopa Liidu tagatisfondiga tagatakse kõik hoiused, mis on kuni 100 000 eurot. Ühisrahastuses ei taga algset deposiiti mitte keegi,“ selgitas Martinez.

Praeguseks on Raisinil Euroopas juba 50 000 klienti, kes kokku on hoiustanud üle 2 miljardi euro. „Raisin loodi ideega, et inimesed saaksid võimalikult kõrget intressi pangas hoiustamisel. Kuigi Euroopa Liit on võtnud eesmärgi luua ühine turg, siis enne Raisinit oli välismaal pangakonto avamine keeruline – olid keelebarjäärid, kodakondsusnõuded ning maksuregulatsioonid, mis kõik muutsid inimestele väga keeruliseks välismaal pangakonto avamise,“ ütles Martinez.

Seetõttu näebki Raisini meeskond turul suurt kasutamata potentsiaali, kus klientidel on võimalik ühe platvormi kaudu saada juurdepääs mitmesse internetipanka.

Inbank liitus Raisiniga

Saksamaal alustas Raisin platvormiga Weltsparen.de, kuhu nüüdseks on liitunud 26 partnerpanka 15 Euroopa riigist nagu Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Tšehhi ja Austria. Platvormile pääsevad pangad, mis on Euroopa Liidu tegevusloaga ning vastavad kõikidele kapitalinõuetele.

Martinezi sõnul liituvad pangad Raisiniga mitmel põhjusel. „Raisin on keskmise suurusega pankadele atraktiivne koht, mille kaudu laieneda koduturust väljapoole. Tavaliselt on sellise suurusega pankadel välisturul enda kontori avamine keeruline, kuid Raisin annab neile võimaluse, kuidas odavalt uuele turule siseneda,“ ütles Martinez.

Hiljuti liitus Raisini Weltspareni platvormiga ka Inbank, mis on tänu sellele vähem kui kuu ajaga kogunud kuuekohalise arvu väärtuses hoiuseid. Inbanki äriarenduse juht Erkki Saarniit ütles, et Raisinist tulnud hoiuste maht moodustab 5% nende hoiuste müügist ning ta usub, et tegemist on pigem kasvava trendiga.

„Eestis on meie hoiuste müük tugev tänu hoiustajate ja investeerijate seas saavutatud heale tuntusele, kuid Saksamaal ning Austrias peame loomulikult tuntuse ja inimeste usalduse võitmisega veel pisut tööd tegema. Praeguse seisuga on umbes 80% Raisini kaudu hoiuse avanud inimestest pärit Saksamaalt ja 20% Austriast, kuid riikide siseselt kindlaid piirkondi otseselt esile tõsta ei saa,“ ütles Saarniit.

Hinnanguliselt on kõige rohkem hoiuseid tulnud Berliinist ja Münchenist. Peale selle märkis Saarniit, et Raisini keskkondade kaudu hoiustajad eelistavad hoiuse avamisel pigem pikemaid perioode. 

Kulud hoiustajale puuduvad

Martinezi sõnul puuduvad Eesti ja ka teiste riikide hoiustajatele konto avamise ja hooldamise kulud. „Meie teenus on tasuta kõikidele klientidele,“ ütles ta. Ka puuduvad valuutavahetamise tasud, kuna arveldatakse eurodes.

Raisin ise teenib oma kasumi sellega, et pangad maksavad neile komisjonitasu igalt hoiuselt, mis nad platvormi kaudu saavad. Kui suur see summa on, Martinez ei avalikustanud.

Peakorter asub Berliinis

Asutati 2012. aasta oktoobris. Esimene platvorm www.weltsparen.de käivitati 2013. aasta jaanuaris.

Üle 50 000 kliendi, kes on kokku hoiustanud peaaegu 2 miljardit eurot.

Palgal 70 inimest rohkem kui 20 riigist.

Raisini investorite hulka kuuluvad riskikapitalifondid European Venture Capital Fund ja Palo Altos asuv Ribbit Capital, mis investeerib finantstehnoloogiaettevõtetesse.

Ka hoiuühistud meelitavad kõrgete intressidega

Kellel Raisini pakutavast tootlusest ei piisa ning ühisrahastuse maailm jääb segaseks, võib enda raha paigutada hoiu-laenuühistutesse, kus aastane intress algab umbes 6 protsendist. Kuid tasuks teada, et need kätkevad endas ka riske. Kuigi hoiuühistusse raha panemist nimetatakse hoiustamiseks, ei ole need hoiused riiklikult tagatud. Samuti peab hoiuühistu intressitulult maksma tulumaksu, pangahoiuselt mitte.

Enne hoiuühistusse raha paigutamist tasuks kindlasti uurida põhjalikult selle tausta – kes on eestvedajad, milleks raha kaasatakse ja kuidas seda paigutatakse. Vältida tasuks selliseid ühistuid, kus kitsas ringkond kaasab raha, et oma äri edendada.

Intressi teenimiseks veel üks võimalus

Peale pangahoiuse, ühisrahastuse ja hoiuühistute võib raha paigutada ka võlakirjadesse, mis maksavad igas kvartalis intressi. Oktoobris tõi enda võlakirjad börsile Inbank ning 2015. aasta novembris LHV. Mõlema võlakirja nimiväärtus oli 1000 eurot ning aastane intressimäär LHV-l 6,5% ja Inbankil 7%. Ostuhuvi võlakirjade vastu on olemas ja seda näitavad ka võlakirjade hinnad, mis on pärast emissiooni tõusnud 94 eurot LHV-l ja 72,5 eurot Inbankil. 

Tasub aga teada seda, et ka siin käivad risk ning tootlus käsikäes, sest nii LHV kui ka Inbanki puhul on tegemist allutatud võlakirjadega. See tähendab, et need erinevad tavalistest võlakirjadest ja seetõttu on risk pisut kõrgem. Ehk kui kumbki pank peaks sattuma raskustesse, lunastatakse sellised võlakirjad alles pärast kõikidele eesõigusnõudega kreeditoridele väljamaksete tegemist.  

Hetkel kuum