Peipsi kalakuningas paadipettusega kohtu all

Peipsi kalakuningaks kutsutud Paul Kärberg püüdis end kohtus fotograafi eest varjata, advokaat hakkas aga omakorda fotograafi vastu pildistama.  Foto: Andras Kralla
Mari Mets • 20. jaanuar 2017 • 6 min
Jaga lugu:

Jõgeva kohtumajas algas kolmapäeval protsess Peipsi kuningaks tituleeritud kalatöösturi Paul Kärbergi üle, keda süüdistatakse PRIA-lt vanade kalalaevade remondiks saadud toetustega skeemitamises.

Kohtusaali saabudes asusid Kärberg ning teda esindav advokaat Olev Kuklase ja tema ettevõtteid OÜ Peipus Fish ja OÜ Omedu Rand esindav kaitsja Margo Normann takistama Äripäeva fotograafi Kärbergi pildistamisel. Advokaat hakkas fotograafi telefoniga vastu pildistama, püüdes varjata oma kehaga Kärbergi, korrates aina, et Kärberg on lihtsalt kodanik ega taha, et teda pildistataks ning tema vastu ei tohiks olla mingit avalikku huvi.

„Te pildistate mind pahatahtlikult, saate aru,“ ärritus endine IRLi volikogu ja Jõgevamaa juhatuse liige Kärberg.

Margo Normann,, advokaat

Kui keegi kirjutab laevale oma käega Titanic, Koidula või GMA-121, siis me ei hakka ju sellest veel arvama, et see ongi Titanic.

Laskumata detailidesse, tõrjub Kärberg kõiki süüdistusi enda ja temaga seotud firmade suhtes. „See on mingisugune arusaamatus, minul kõik laevad töötavad, kalurid püüavad kala, kõik on korras.“

Ta kinnitas, et on ajutiselt oma IRLi liikmesuse peatanud, kuid erakonnast ta välja astunud pole ja figureerib endiselt IRLi liikmete nimekirjas aastast 2004. Rohkem ei saanud rahulikult küsimustele vastanud Kärberg pärast avaistungit selgitusi anda, kuna tema advokaat Kuklase sekkus vestlusse, süüdistades Äripäeva ajakirjanikku, et see on konkureeriva erakonna esindaja (ei vasta tõele – toim).

Prokurör Marge Püss ootas Jõgevale kohtusse ka OÜ Peipus Fish juhatuse liiget Andrei Eerot, kuid kaitsja sõnul ei saanud ta istungile tulla, teda asendab firma prokurist Kärberg, kes ütles, et Eerol ei läinud hommikul auto käima, teist transpordivahendit polnud võtta. Mees jäi Peipsi äärde Lohusuusse kinni.

Kuna Eero on varem olnud firma esindaja ja prokurist võib esindada ettevõtet vaid seoses majandustehingutega, teeb kohtunik kohe istungi alguses viieminutilise pausi, et Eero ligi 50 kilomeetri kauguselt Lohusuust kohale transporditaks. Paarikümne minuti pärast saabub aga hoopis volikiri ilma Eerota. Kärberg võib nüüd tema eest rääkida.

Kohtunik Raina Pärn tunneb siiski huvi, kas Andrei Eero ikka teeb pingutusi istungile jõudmiseks ja kas ta võiks ka täna kohale jõuda. Advokaat arvas, et täna vist ei jõua. Tund pärast ametlikku algusaega hakkab istung pihta.

Inspektorid avastasid romu

Rikkumiskahtluse tekitas PRIAs see, et väidetavad renoveeritavad laevad pidid olema 2012. aastal kas juba korda tehtud või alles remontimisel, kuid samu numbreid kandvaid renoveerimata laevu oli nähtud Peipsi erinevates sadamates. Liiatigi seisab üks väidetavalt renoveerimisele minema pidanud laeva numbrit kandev pehkinud alus Lohusuu sadamas, nii et sealt kasvab juba võsa läbi.

PRIA ja keskkonnainspektsioon tegid prokurör Marge Püssi sõnul 2012. aastal fotod, kust on näha, et sadamas seisnud laevad kandsid registreerimisnumbreid GMA-120, GMA-121 ja TMA-728. Just need laevad oleks aga pidanud juba remondis olema. Hiljem, kui PRIA uuesti koos politseiga laevu kontrollis, olid endistelt GMA-120-lt ja GMA-121-lt pardanumbrid eemaldatud ning nende numbrite all sõidavad Peipsil teised remonditud või päris uued laevad.

Kriminaalasjas on tehtud Püssi sõnul kujutisekspertiis ning ekspert võrdles esimesi keskkonnainspektsiooni ja PRIA töötajate tehtud pilte laevadest ja hilisemaid PRIA ja politsei pilte ilma pardanumbriteta laevadest, mis paistsid olevat samad laevad. Ekspert aga jõudis järeldusele, et laevad endiste numbritega 120 ja 121 on praegu sadamas ja neil on peal kulunud numbrid 126 ja 127. Numbrit 728 kandnud laev laguneb sadama territooriumil.

Kalapaatidel siltide vahetamise ja uuele laevale salaja väidetavalt renoveeritud laeva numbriga sildi panemise kahtluse iva seisneb selles, et uue laeva jaoks poleks Kärberg toetust saanud. Toetusmeetme, mille alt Kärberg ligi 100 000 eurot sai, eesmärk on sisevete kalanduse säästev areng, seetõttu ei tohi kasvada kalapüügivõimekus, et ei ületataks looduse ressursse, selgitas kohtus PRIA juhtkonna nõunik Rando Undrus.

Paarkümmend aastat vanade laevade remondi ehk PRIA keeles moderniseerimise eesmärk on säästa kütust, parendada töötingimusi laeval jne. Kui Kärberg renoveeris salaja mõne teise laeva või ostis sootuks uue, siis on PRIA-le teadmata nende laevade algne püügivõimekus. Nad võivad nüüd mõõta väidetavalt remonditud laevade püügivõimekust, kuid ei tea, kas väidetava remondieelse seisuga võrreldes on see kasvanud või mitte.

Lohusuu sadamas seisis kolmapäeval paat numbriga GMA-120 - pole teada, kas see on õige paat, mille renoveerimiseks PRIA tegelikult toetust maksis või mitte.
Lohusuu sadamas seisis kolmapäeval paat numbriga GMA-120 - pole teada, kas see on õige paat, mille renoveerimiseks PRIA tegelikult toetust maksis või mitte.  Foto: Andras Kralla

Paul Kärberg (69), Peipsi Grupp Holding OÜ juhatuse liige.

Temaga seotud ettevõtetele kuulus toetuse taotlemisel 62 laeva, enamus neist vanad ja remontivajavad. PRIAsse esitas  üle 50 toetustaotluse, millest advokaadi kinnitusel 15 rahuldati ja 3 suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Aastatel 2011-2014 määrati tema ettevõtetele Omedu Rand ja Peipus Fish PRIAst toetusi  üle 626 000 euro.

Varem kuulunud IRLi volikogusse ja Jõgevamaa juhatusse, praegu erakonna lihtliige, kuid ajutiselt liikmesuse peatanud.

Sattus 2013. aastal „Pealtnägija“ paljastatud kalurite sundparteistamise skandaali, kui saates esinenud kalur kinnitas, et Kärberg sundis oma firma töötajatest kalureid  IRLi liikmeteks astuma, et need hääletaks endise Jõgeva maavanema Aivar Koka poolt, et viimane riigikokku saaks. Prokuratuur algatas hiljem uurimise, kuid kohtus jäi Kärberg õigeks.

Meedia huviorbiidis olid toona ka kalurite ebainimlikud töölepingud, millele tööinspektsioon andis hävitava hinnangu.

Olnud kohtu all ka valijate mõjutamises 2009. a valimiste eel ja maksupettuse eest, kuid need süüdistused langesid kohtus ära, kriminaalkorras pole teda seega kunagi varem karistatud.

„Võib-olla kasutati ainult nende kolme laeva dokumente selleks, et restaureerida mõni teine (toetuse saamiseks sobimatu – toim) laev või ehitada nende laevade dokumentide alusel saadud toetusraha eest päris uus laev,“ märkis Undrus.

Kõike toetusetaotluse dokumentidel toodut PRIA alati tegelikkusele vastavusega ei kontrolli, tehakse vaid juhukontrolle, kuhu sattus vaid laev numbriga 121.

„Taotleja esitles sellist laeva, mis sobis kokku PRIA-le esitatud dokumentide andmetega. PRIA-le näidatud ümberehitamisele minema pidanud laeva kohta on kaitsjad hiljem öelnud, et see oli hoopis mingi muu laev,“ ütles Undrus.

Paul Kärberg Jõgeva kohtumajas.
Paul Kärberg Jõgeva kohtumajas.  Foto: Andras Kralla

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse soodustuskelmuses kolme kalalaeva suhtes Paul Kärbergile, OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish.

Süüdistus puudutab kolme kalalaeva GMA-120 GMA-121 ja TMA-728. Firmad taotlesid toetust nende kolme kalalaeva rekonstrueerimiseks, süüdistuse väitel pole seda tehtud, vaid on taastatud teised laevad või  ehitatud uued.

Laevade moderniseerimiseks on PRIA välja maksnud vastavalt 39 636, 35 274 ja 23 831 eurot. 54 302 euro väljamaksmine on tühistatud, 1676 euro väljamaksmise on PRIA peatanud.

Pettuse teel on saadud PRIA-lt süüdistuse järgi 98 742 eurot.

valeandmetele tuginedes taotletud toetus tuleb üldjuhul tagasi nõuda täies ulatuses. Kui PRIA-l tuleb see tagasi küsida nõuete rikkumise tõttu, siis peab Eesti tagasi maksma ELile igal juhul pool toetust ja kui paari aasta pärast selgub, et toetuse välja petnul on tagasimaksed ikka võlas ehk riik pole olnud tagasinõudmisel efektiivne, tuleb ka ülejäänu ELile tagasi maksta.

PRIA toetusest 20% tuleb Eesti rahakotist ja 80% Euroopa Liidult.

Allikad: prokuratuur, PRIA

Süü kalurite kaela

Kärbergi kaitsja Kuklase ütles, et kui laevade indentifisteerimisnumbreid ka võidi vahetada, siis tegid seda kalurid, kelle lepingulises kasutuses olid laevad.

„Nad võisid ülevaatuse või muude asjaolude tõttu ise seadust rikkudes omakasu või mingite muude asjaolude nimel pardanumbreid vahetada, kuid tõendeid selle kohta kohtule esitada pole.“ Ta lisas, et Kärberg ise pole pidanud vajalikuks pardanumbrite vahetamist või kellegi teadlikku eksitamist.

Firmasid esindav Normann lisas, et kõik kolm paati olid FIEdest kalurite valduses, mitte otseselt OÜ Peipus Fish ja OÜ Omedu Rand valduses.

Kuklase märkis, et Lohusuu sadamas seisnud väidetava numbriga 728 võsastunud laeva puhul oleks pidanud tekkima PRIA-l kahtlus, et ca 20-30 aastat seisnud kalapaadile on värske värviga number peale võõbatud ja sedagi vaid ühele küljele. „Tegemist ei saa olla õige ja tegeliku numbriga, mis saaks olla seotud antud kalapaadiga numbriga 728.“

„Politsei on leidnud võsast paadi, kontrollimata laeva mõõte, identifitseerimata laeva sisuliselt. Selle laeva seostamine Kärbergiga on täiesti arusaamatu. Võsastunud kalapaadile kehtiva tehnoülevaatuse ja sellest tuleneva kasutusloa andmine polnud lihtsalt võimalik,“ lausus Kuklase.

„Ei saa uskuda, et Paul Kärberg tormab ringi, pintsel käes, ja värvib värske värviga üle need paadid, millest puud läbi kasvavad. Ta on ikkagi boss, istub kabinetis. Ta ei paigalda ise laevadele rekvisiite. Kui keegi kirjutab laevale oma käega Titanic, Koidula või GMA-121, siis me ei hakka ju sellest veel arvama, et see ongi Titanic,“ ütles Normann.

Segadus laevade mõõtmisega

„Riigiametnikust keskkonnainspektori arvates nägi ta Peipsil sõitmas ja kaldal laevu numbritega 120 ja 121 ning arvas, et need laevad ongi need, mida pidi renoveeritama, aga tegelikkuses polnud. Inspektsioon oleks pidanud kontrollima nähtud laevade identifitseerimistunnistusi, riiklikku registreerimistunnistust, laevas olevat märgistust, laeva mõõte ja tegelikke andmeid. Viited valedele laevadele põhinevad vaid laeva pardalt märgatud numbritel,“ sõnas Kuklase.

Ta lisas, et on tõendatav, et PRIA pole kontrollinud Lohusuu sadamakail asuvate vanade laevade mõõtmeid, mistõttu ongi ekslikult arvanud, et sadamakail seisvad laevad on 120 ja 121. Nähtud laevad praeguste kirjadega GMA-126 ja 127 kuuluvad tema sõnul hoopiski ettevõttele Peipsi Trade LTD (samuti Kärbergi firma – toim), seistes tänaseni Lohusuu sadamas.

„Politsei ega PRIA pole neid laevu mõõdistanud. Kärberg mõõtis üle sadamas seisvad renoveerimata 126 ja 127, need erinevad oluliselt veeteede ameti mõõdetud 120 ja 121 tehnilistest mõõtmisandmetest. Nende laevade mõõtmete eristamine pole visuaalselt võimalik.“

Normann avaldas imestust, et aastatel 1992, 1993 ja 1995 toodetud laevade kindlakstegemise tagab vaid inimkäeline mõõtmine, mitte tootja informatsioon ega registrisse kantud mõõdud.

Kuklase lisas, et Kärberg ei tegelenud üldse laevade remondiprotsessi ega sellega tekkinud õiguslike küsimustega.

„Ta pidi osale dokumentidest allkirja panema, kuid kokkupuude ja teadmised PRIA dokumentidega olid formaalsed. Kalurid vastutavad neile lepinguga antud kalalaevade korrashoiu eest, suhtlevad ise tehnoülevaatusi tegeva veeteede ametiga. Kärberg pole palunud kellelgi valetada, pole midagi võltsinud või käitunud muul moel kuritahtlikult.“

Kohtuprotsess Kärbergi ja tema firmade üle jätkub Jõgeval täna. Prokurör on lubanud kutsuda tunnistama terve rea PRIA töötajaid, laevaeksperte ja juhtunuga seotud inimesi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt