Äripäev • 3. veebruar 2017
Jaga lugu:

Kinnisvaramiin, aga mitte ainult

Linnas on ligi paarsada kasutuseta korterit.  Foto: Scanpix/Postimees

Kinnisvaramure riigi kaela sokutamine vabastab omaniku vaevast, kuid peidab riigile võimalikku miljonite eurodeni küündivat kulutust. Aga see ei ole veel kõik.

Riigikontrolör Alar Karis selgitab, et Kohtla-Järve volikogu näitas hiljuti, kuidas on võimalik täiesti seaduslikult saada n-ö enda õuelt ära probleem munitsipaalomandis olevate kehvas seisus korteritega, kus ei soovi keegi elada ja mida keegi ei taha ka osta, aga mida tuleb ülal pidada.

"Asi on väga lihtne – tuleb nendest korteritest asjaõigusseaduse alusel riigi kasuks lihtsalt loobuda,“ kirjutas Karis. „Seadus ütleb, et kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ja riigi nõusolek ei ole selleks vajalik. Just sellele sättele tugineski Kohtla-Järve linn, kes sel viisil tegi meile kõigile „kingituse“ – 31 tühja munitsipaalkorterit, mille ülalpidamiskulud on aastas üle 45 000 euro.“

Kui kõik kohalikud omavalitsused, kellel on kasutuseta seisvaid kortereid, järgiksid Kohtla-Järve eeskuju, võiksid maksumaksja kulud selliste korterite ülalpidamisel küündida aastas üle miljoni euro, selgitas Karis.

Riigikontrolli andmetel oli omavalitsuste valduses 2015. aasta lõpul 8734 üksikut korterit, neist enim Narva (1300), Tallinna (613) ja Tartu (567) linnas. Keskmiseks omavalitsuse valduses oleva korteri netopinnaks on 47 m2.

1256 korterit ehk 14% nendest korteritest oli 2015. aastal seisnud kasutuseta. Enim oli kasutuseta kortereid Kiviõli (220) ja Kohtla-Järve (199) linnas. Omavalitsuse elaniku kohta oli enim korteripinda: Martna vallas (6,5 m2, vallal kokku 80 korterit, neist kasutuseta 32), Tootsi vallas (3,9 m2, kokku 77, kasutuseta 7) ja Tudulinna vallas (3,3 m2, kokku 26, kasutuseta 11).

Aga see ei ole veel kõik, tõi ta välja. Omavalitsuste ja nende ühingute valduses oli 2015. aasta lõpu seisuga Karise andmeil 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, mille suletud netopind oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit (riigiasutuste valduses oli samal ajal 2,2 miljonit m2 hooneid) ja arvestades keskmist kulu ruutmeetri kohta, olid nende hoonete majandamiskulud 2015. aastal ligikaudu 90 miljonit eurot.

„Veidi rohkem kui kümnendiku hoonete seisukord oli kas halb või väga halb ja omavalitsused sooviksid osa hooneid lammutada, milleks neil raha napib,“ selgitas Karis. „Seega võib riigi jaoks tiksuda omavalitsustes omamoodi kinnisvaramiin.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum