Sirje Rank • 10. veebruar 2017
Jaga lugu:

Skeleton kasutab Junckeri jõuõlga

Taavi Madiberk ja EIB Poola ja Baltimaade osakonna juht Rafal Ryback  Foto: Andras Kralla

Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies sai Eestis esimeseks erasektori ettevõtteks, mis Euroopa Komisjoni garantiiga ehk nn Junckeri plaani toel Euroopa Investeerimispangast laenu võttis.

Firma allkirjastas täna Euroopa Investeerimispanga laenulepingu 15 miljonile eurole, millel on nn Junckeri fondi ehk Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi EFSI garantii. Tänu sellele garantiile saab Euroopa Investeerimispank üldse panga poolt vaadatuna nii väikesemahulisi laene anda. 

Ka Skeleton Technologies on rahul. Lepingule allkirja andnud firma juht Taavi Madiberk märkis, et selline nn kvaasikapitalil põhinev laenustruktuur on firma praeguses kasvuastmes kõige mõistlikum lahendus. „Selles võtmes, et ettevõtte osalus sellest ei lahjene,“ ütles Madiberk, lisades, et samas võimaldab see suuremat paindlikkust kui tavaline kommertspanga laen.

Kasvamas tubli maksumaksja

Rahulolu väljendas ka rahandusminister Sven Sester. „See, mida mehed täna teevad, sellel on päris suur tulevik,“ ütles minister, kiites, et Skeleton Technologies on juba praegu riigile tubli maksumaksja – mullu 600 000 eurot. „Loodan, et see number kasvab investeeringu tulemusena.“

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets avaldas aga head meelt, et Eestil on erasektoris selliseid ettevõtteid, kes suudavad Junckeri fondi pakutud võimalusi kasutada.

Praegu on Junckeri fondi toel Eestis suurim investeering mullu detsembris allkirjastatud 30 miljoni euro suurune laenuleping EIB ja Tallinna Lennujaama vahel, millega rahastatakse lennujaama laiendus- ja uuendustöid.

Järgmisele tasemele 

EIB laenu toel on Euroopa juhtiva superkondensaatorite tootja eesmärk jõuda nüüd väärtusahelas järgmisele tasemele – saada komponenditootjast täislahenduse pakkujaks. „Et ei oleks enam ainult superkondensaatorid, vaid vajadusel ka elektrimootorid, jõuelektroonika ja väljalik juhtimissüsteem,“ rääkis Madiberk. Eelkõige keskendutakse tarkvaraplatvormile, et teha süsteemid targemaks ja efektiivsemaks.

Teiseks vajatakse laenu tootmise laiendamiseks nii Eestis Viimsis, kus mullu valmis tehas, kui ka Saksamaal, kus ametlik tehase avamine tuleb märtsis. „Kahekohaline number,“ vastab Madiberk küsimusele, palju seal töötajaid on. Kokku on firmal praegu umbes 80 palgalist ja see arv peaks praeguste plaanide järgi lähiajal kahekordistuma. Firma klientide hulgas on Euroopa Kosmoseagentuur, maailma juhtivad tehnoloogiaettevõtted ja Saksamaa suurimad autotootjad.

Kolmandaks on vaja kasvatada käibekapitali, et finantseerida klientide suuremaid tellimusi ja omada piisavalt vahendeid, et superkondensaatoreid toota ja klientidele tarnida.

Kiire kasv jätkub 

Firma teise asutaja Oliver Ahlbergi sõnul kasvas käive 2015. aastal neli korda, kordades jätkus kasv ka mullu ning sarnast tempot tahetakse hoida ka alanud aastal. Tootmisvõimekus on selleks nüüd olemas. Uutest valdkodadest katsetatakse Skeletoni lahendusi sadamatööstuses, kraanadel. Lisaks transpordile on kiire kasvuga ka võrgulahendused.

Suuremaid uudiseid lubas Skeleton Technologies teises kvartalis Suurbritanniast, kus on tegemisel laiamahuline projekt just süsteemilahenduste vallas. „Võtame praegu diisliga sõitvad veokid ja ehitame nad ümber hübriidsüsteemile,“ avaldas Madiberk.

Firma üks suuremaid kliente Suurbritannias on miljardilise käibega logistikafirma Fraikin. Brexiti mõju Madiberki sõnul Skeletoni tegevusalal tunda ei ole – kui toode on hea, pole välised tegurid nii olulised. 

Koos reedel allkirjastatud laenulepinguga on Skeleton Technologies nüüd kokku kaasanud 41,7 miljonit eurot. Varem on rahastust saadud teiste seas Malaisia riskikapitalifondilt FirstFloor Capital ja Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste ühenduselt KIC InnoEnergy. Skeleton Technologies on arvatud ka Global Cleantech 100 nimekirja, mis koondab innovaatiliste puhaste tehnoloogiate valdkonna võtmemängijaid, kelle tegevus võib mõjutada märkimisväärselt maailma arengut.

Elektriautod on uudsete tehnoloogialahenduste kasutusel Madiberki sõnul vaid jäämäe tipp – kiiremgi evolutsioon toimub elektribussides, rongides, tööstusseadmetes, võrgulahendustes ja merenduses. Näitena Skeletoni tehnoloogia rakendusest tõi ta süsteemi, kus kondensaator salvestab pidurdusenergiat, mida siis käivitamisel uuesti kasutada. See tagab kütuse 25% kokkuhoiu.

Eesti ettevõtetel tasub olla initsiatiivikam ja julgem, et EIB võimalusi kasutada, julgustas Madiberk. Sest koostöö EIBga on rohkem kui rahastus – paljude klientide ja partnerite jaoks on see ka usalduse märk.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas