Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skeleton kasutab Junckeri jõuõlga

    Taavi Madiberk ja EIB Poola ja Baltimaade osakonna juht Rafal RybackFoto: Andras Kralla

    Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies sai Eestis esimeseks erasektori ettevõtteks, mis Euroopa Komisjoni garantiiga ehk nn Junckeri plaani toel Euroopa Investeerimispangast laenu võttis.

    Firma allkirjastas täna Euroopa Investeerimispanga laenulepingu 15 miljonile eurole, millel on nn Junckeri fondi ehk Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi EFSI garantii. Tänu sellele garantiile saab Euroopa Investeerimispank üldse panga poolt vaadatuna nii väikesemahulisi laene anda. 
    Ka Skeleton Technologies on rahul. Lepingule allkirja andnud firma juht Taavi Madiberk märkis, et selline nn kvaasikapitalil põhinev laenustruktuur on firma praeguses kasvuastmes kõige mõistlikum lahendus. „Selles võtmes, et ettevõtte osalus sellest ei lahjene,“ ütles Madiberk, lisades, et samas võimaldab see suuremat paindlikkust kui tavaline kommertspanga laen.
    Kasvamas tubli maksumaksja
    Rahulolu väljendas ka rahandusminister Sven Sester. „See, mida mehed täna teevad, sellel on päris suur tulevik,“ ütles minister, kiites, et Skeleton Technologies on juba praegu riigile tubli maksumaksja – mullu 600 000 eurot. „Loodan, et see number kasvab investeeringu tulemusena.“
    Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets avaldas aga head meelt, et Eestil on erasektoris selliseid ettevõtteid, kes suudavad Junckeri fondi pakutud võimalusi kasutada.
    Praegu on Junckeri fondi toel Eestis suurim investeering mullu detsembris allkirjastatud 30 miljoni euro suurune laenuleping EIB ja Tallinna Lennujaama vahel, millega rahastatakse lennujaama laiendus- ja uuendustöid.
    Järgmisele tasemele 
    EIB laenu toel on Euroopa juhtiva superkondensaatorite tootja eesmärk jõuda nüüd väärtusahelas järgmisele tasemele – saada komponenditootjast täislahenduse pakkujaks. „Et ei oleks enam ainult superkondensaatorid, vaid vajadusel ka elektrimootorid, jõuelektroonika ja väljalik juhtimissüsteem,“ rääkis Madiberk. Eelkõige keskendutakse tarkvaraplatvormile, et teha süsteemid targemaks ja efektiivsemaks.
    Teiseks vajatakse laenu tootmise laiendamiseks nii Eestis Viimsis, kus mullu valmis tehas, kui ka Saksamaal, kus ametlik tehase avamine tuleb märtsis. „Kahekohaline number,“ vastab Madiberk küsimusele, palju seal töötajaid on. Kokku on firmal praegu umbes 80 palgalist ja see arv peaks praeguste plaanide järgi lähiajal kahekordistuma. Firma klientide hulgas on Euroopa Kosmoseagentuur, maailma juhtivad tehnoloogiaettevõtted ja Saksamaa suurimad autotootjad.
    Kolmandaks on vaja kasvatada käibekapitali, et finantseerida klientide suuremaid tellimusi ja omada piisavalt vahendeid, et superkondensaatoreid toota ja klientidele tarnida.
    Kiire kasv jätkub 
    Firma teise asutaja Oliver Ahlbergi sõnul kasvas käive 2015. aastal neli korda, kordades jätkus kasv ka mullu ning sarnast tempot tahetakse hoida ka alanud aastal. Tootmisvõimekus on selleks nüüd olemas. Uutest valdkodadest katsetatakse Skeletoni lahendusi sadamatööstuses, kraanadel. Lisaks transpordile on kiire kasvuga ka võrgulahendused.
    Suuremaid uudiseid lubas Skeleton Technologies teises kvartalis Suurbritanniast, kus on tegemisel laiamahuline projekt just süsteemilahenduste vallas. „Võtame praegu diisliga sõitvad veokid ja ehitame nad ümber hübriidsüsteemile,“ avaldas Madiberk.
    Firma üks suuremaid kliente Suurbritannias on miljardilise käibega logistikafirma Fraikin. Brexiti mõju Madiberki sõnul Skeletoni tegevusalal tunda ei ole – kui toode on hea, pole välised tegurid nii olulised. 
    Koos reedel allkirjastatud laenulepinguga on Skeleton Technologies nüüd kokku kaasanud 41,7 miljonit eurot. Varem on rahastust saadud teiste seas Malaisia riskikapitalifondilt FirstFloor Capital ja Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste ühenduselt KIC InnoEnergy. Skeleton Technologies on arvatud ka Global Cleantech 100 nimekirja, mis koondab innovaatiliste puhaste tehnoloogiate valdkonna võtmemängijaid, kelle tegevus võib mõjutada märkimisväärselt maailma arengut.
    Elektriautod on uudsete tehnoloogialahenduste kasutusel Madiberki sõnul vaid jäämäe tipp – kiiremgi evolutsioon toimub elektribussides, rongides, tööstusseadmetes, võrgulahendustes ja merenduses. Näitena Skeletoni tehnoloogia rakendusest tõi ta süsteemi, kus kondensaator salvestab pidurdusenergiat, mida siis käivitamisel uuesti kasutada. See tagab kütuse 25% kokkuhoiu.
    Eesti ettevõtetel tasub olla initsiatiivikam ja julgem, et EIB võimalusi kasutada, julgustas Madiberk. Sest koostöö EIBga on rohkem kui rahastus – paljude klientide ja partnerite jaoks on see ka usalduse märk.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.