Müncheni konverents: pettumus Venemaale

Nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil kõlanu ei viidanud lääne alliansi lagunemisele ega andnud lootust Ukraina pärast Venemaale kehtestatud sanktsioonide peatsest leevenemisest.

Ent nagu osutas agentuur Bloomberg, saalis ei olnud ei USA presidenti Donald Trumpi ennast ega Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kel on NATO ja Venemaa suhete kujundamisel kõige määravam roll. Nii nentis konverentsil osalenud Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt: „Inimesed teavad, et otsuseid teeb president.“

President Donald Trumpi väljaütlemised ja twitterisäutsud NATO, Euroopa ja Venemaa aadressil on olnud tihti vastuolus tema valitsusliikmete sõnadega. Nii loodetakse Euroopas, et peale jääb pigem asepresident Mike Pence’i, välisminister Rex Tillersoni ja kaitseminister James Mattsi rohkem USA traditsioonilist kurssi järgiv välispoliitika. Kõik nad kinnitasid oma esimesel Euroopa visiidil USA jätkuvat toetust NATO-le, mida Trump on nimetanud oma aja ära elanud alliansiks.

„USA toetab tugevalt NATO-t ega vangu oma transatlantilises liidus võetud kohustustes,“ ütles Pence, kinnitades, et USA jääb alati Euroopa suurimaks liitlaseks. Euroopa Liidu enda kohta, mille lagunemist Trump on kiitnud, polnud tal aga midagi öelda, nentis Washington Post.

Pence kohtus Münchenis ka Balti riikide presidentidega, kus ta kordas kinnitust USA jätkuvast toetusest.

Venemaa panustab pigem Trumpile endale, kirjutas Bloomberg. „Trump on praegu see jõud, kes tahab Putiniga koostööd teha,“ ütles agentuurile USA endine suursaadik Moskvas Michael McFaul. „Teda ümbritsevad aga inimesed, kes on palju skeptilisemad.“

„Ma ei kuulnud kõnes midagi,“ mis olnuks positiivne, kommenteeris Venemaa parlamendi välisasjade komisjoni juht Konstantin Kosatšov Mike Pence’i kõnet. „Ameerika uued juhid on hakanud neid eelmise administratsiooni ajal kogunenud negatiivseid tegureid taaslooma,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Ukraina puhul nõuab nüüd ka USA uus valitsus Venemaalt esmalt tingimuste täitmist, enne kui mingitest lahendustest saab rääkida, ütles Kremlit nõustava välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juht Fjodor Lukjanov. Laupäeval Ukraina presidendi Petro Porošenkoga kohtudes ütles Pence Valge Maja kohtumisest edastatud kokkuvõtte põhjal, et USA ei tunnusta Venemaa Krimmi okupeerimise ja annekteerimise katset.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkis oma kõnes läänejärgsest maailmakorrast ja ütles pärast pressikonverentsil, et näeb USA poolel Venemaaga koostöö soovi. „Ootame ära, kuni Ameerika välispoliitika meeskond lõplikult paika saab,“ ütles ta. „Alles siis on võimalik mõista, kuidas Trumpi ja Pence’i esitatud lähenemised välja hakkavad nägema.“

Äraootavad on ka lääneriigid, värsketest kinnitustest hoolimata. Looda parimat, valmistu halvimaks, tsiteeris Washington Post Saksamaa välisministrit Sigmar Gabrieli. 

USA asepresident kordas oma kõnes nõudmist, et teistel NATO riikidel tuleb rohkem ise oma kaitsevõimekusse panustada. „USA president ootab, et meie liitlased oma sõna peaksid,“ ütles Pence. Neid kohustusi on liiga paljud liiga kaua eiranud, mis õõnestab liidu aluseid, ütles Pence.

Saksamaa kantsler Angela Merkel kõneles vahetult Pence’i eel. Kaitsekulutustest rääkides üles ta, et Saksamaa täidab oma kohustuse, kuid et neid kulutusi ei saa liiga kitsalt ainult kaitsekulutuste võtmes vaadata – siia alla tuleks arvestada ka näiteks arenguabi. Praegu on kaitsekulutused Saksamaal 1,2% SKPst, kerkides mullu 8%. Kulutusi tuleb tõsta järk-järgult, et vahendid efektiivselt paigutatud saaks, ütles Merkel. 

Erinevalt USA oma huvide esikohale tõstmisest rõhutas Saksamaa kantsler, et tänase maailma probleemide lahendamisel on üha enam vaja teha riikidevahelist koostööd. „Ükski riik ei suuda maailma probleeme üksi lahendada,“ ütles Merkel. „Globaalseid kriise saab vaid koos lahendada.

Teravas kontrastis Donald Trumpile, kes on meediast oma peavaenlase teinud, astus Merkel välja meedia kaitseks. „Seisan vaba ja sõltumatu ajakirjanduse eest ja suhtun ajakirjanikesse suure lugupidamisega,“ ütles ta. Reedeõhtuses säutsus reastas Trump rea meediakanaleid, mida ta nimetas mitte üksi enda vaid kogu Ameerika rahva vaenlasteks. „Kui arvamused on erinevad, siis me arutame, kuid peame pressivabadust demokraatia alussambaks,“ ütles Merkel.

Merkel tõrjus ka USA kriitikat, et Saksamaa on euroga loonud omale rahvusvahelises kaubanduses kaubanduspartneritele kahjuliku eelise. Ning osutas, et konverentsisaalis on iPhone’e tihedamalt kui Mercedeseid New Yorgi viiendal avenüül, mida Trump on tauninud kui märki impordi tulvast USA turule.

Hiljem oli Pence’il Merkeliga eraldi kohtumine – Saksamaa esimene kõrgetasemeline kokkupuude USA uue valitsusega, mis Pence’i sõnul oli produktiivne.

Münchenist sõidab Pence edasi Brüsselisse, et kohtuda Euroopa Liidu liidritega.