Numbrisõda mitteaktiivsete noorte arvu üle

Jevgeni Ossinovski haigekassa nõukogu koosolekul.  Foto: Eiko Kink
Vilja Kiisler • 22. veebruar 2017
Jaga lugu:

Sotsiaalministeerium ei nõustu Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja väitega, et mitteaktiivseid noori on vaid tuhat – abi vajavaid noori on ministeeriumi hinnangul kümme korda rohkem.

„Mitteaktiivsete NEET-noorte puhul on hinnanguliselt 1000 noore puhul tegemist heitunutega, kes on kaotanud lootuse tööd leida,“ selgitas sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Brit Rammul. „Sotsiaalministeeriumi hinnangul on aga lisaks 1000 noorele veel hulk mitteaktiivseid ja tööd otsivaid NEET-noori, kes vajavad riigi abi tööturule või haridusellu sisenemisel noortegarantii süsteemi kaudu.“

NEET-noorte all mõeldakse noori, kes  ei õpi ega tööta (inglise keeles not in education, employment or training), nagu selgitas noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik Kaisa Lõhmus, kes kiitis minister Jevgeni Ossinovski algatust noori aidata. Kõnealuses loos esinenud segaduse arvudega korrigeeris autor hiljem, sellekohane märkus on loost leitav.

Sotsiaalministeeriumi esialgne prognoos eeldab, et 2015. aasta andmetel võiks 55,8% NEET-noortest ehk neist umbes 10 000 olla riigi täiendavat sekkumist vajav sihtrühm, teatas sotsiaalministeerium täna Äripäevale. Sihtrühma kuuluvad omal käel tööd otsivad noored, last või täiskasvanut hooldavad noored, mitteaktiivsed töövõimekaoga noored, noored, kel on soov edasi õppida ja seetõttu tööd ei otsi ning heitunud noored, kes on lootusetult tööotsingutest loobunud, ja muudel põhjustel mitteaktiivsed noored.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutas, et mitteaktiivseid noori on tegelikult ainult 1000. „Alla 30sed ei ole kadunud põlvkond, kuigi 30 000 noort, kes 2015. aastal ei õppinud ega töötanud, on hirmutav,“ kirjutas ta. Oja kirjutise ajendas Eesti Päevalehe kaudu liikvele läinud number 30 000, mis hakkas nii meedias kui ka sotsiaalmeedias oma elu elama: ilus ümmargune number, kerge meelde jätta, ehmatavalt suur pealegi.

Kaspar Oja numbreid adekvaatseks hindav Äripäev kirjutas juhtkirjas, et sotsiaalministeerium tegeleb pseudoprobleemiga. "Riik võib muidugi noortele töövõimaluste kohta infot jagada, aga kättpidi tööturule vedamisest küll vaevalt asja saab, leidis toimetus. "Kainem ja turuliberaalsem mõtlemine ütleb, et selles valdkonnas pole riigil ära teha just eriti palju. Need noored, kes tööturule siseneda soovivad, sisenevad sinna niikuinii."  

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas