Riigi suur slämm elektriturul

Artikkel

- Uudised
- Urmo Andressoo
- 6. märts 2017 kell 5:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi suur slämm elektriturul
Mullusest 171 miljoni eurosest rekordkasumist teenis Eesti Energia üle kolmandiku ehk üle 60 miljoni euro monopoliseeritud võrguteenuse turult, teiste sõnadega elektri koju toimetamise eest. See on aasta aastalt Eesti Energia suurema marginaaliga ärisid.
Elektri koju toimetamise eest saadud kasum näib veelgi muljetavaldavam, kui seda kõrvutada võrguteenust pakkuva tütarfirma Elektrilevi käibega, milleks oli mullu 253 miljonit.
Elektrilevi ütleb oma kodulehel, et võrguteenuse hind peaks katma elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks vajalikud kulutused. Samuti toob ettevõte välja, et võrguettevõttele on lubatud „mõistlik kasum ehk tootlus“, mille kehtestab konkurentsiamet.
Kust aga jookseb piir mõistliku ja ebamõistliku vahel? Võrguteenuse pakkumine suletud turul on kontserni üks kasumlikumaid ärisid. Kui vabaturul müüdud elektri EBITDA ehk kulumieelse kasumi marginaal on viimased neli aastat olnud keskmiselt 29%, siis võrguteenustel 41%. Viimane on ka aasta-aastalt kasvanud ning ulatus mullu 45%-ni. Kõrge kasumlikkus on andnud riigile kätte võtmed võtta aastatel 2012-2015 monopoolsel turul tegutsevast firmast välja võtta 77,6 miljoni euro eest dividende. Umbkaudu 62% sama perioodi puhaskasumist.
Suured investeeringud ja suured dividendid
Elektrilevi turusuhete juhi Lembit Sünti sõnul pole adekvaatne EBITDAd mängu tuua, kuna võrguettevõtte varade ja investeeringute maht on äärmiselt suur – see tähendab ka suuri kulutusi. „Näiteks eelmisel aastal oli kulum 50,96 miljonit eurot,“ illustreeris ta.
Sünti sõnul on teiste ärisektoritega võrdlemiseks objektiivsem hinnata ettevõtte kulumijärgset kasumit. Kuid ka see on muljetavaldav – suletud turul tegutseva riigifirma ärikasumi marginaal oli mullu 24,8%.
Nii rahandusminister Sven Sester kui ka Sünt viitasid, et Elektrilevi põhivarade tootlus oli 2015. aastal 6,7 ja mullu 6,8%. „Vaadates trende finantsturgudel, mida konkurentsiameti metoodika arvestab, liigub tootluse määr lähiaastatel eeldatavasti languse suunas,“ lisas Sünt.
„Elektri jaotusvõrgu äri on väga kapitalimahukas. Viimastel aastatel on Elektrilevi investeerinud elektrivõrgu uuendamisse ja kvaliteedi tõstmisse ligikaudu 97 miljonit eurot aastas,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiteenistus.
Kui 2013. aasta välja jätta, on Eesti Energia elektri transportimiselt viimase viie aasta jooksul teeninud üha rohkem tulu ning kasumit: 2012. aastal oli Eesti Energia võrguteenuste müügitulu 89 miljonit eurot ning puhaskasum 34,8 miljonit, 2015. aasta käive ulatus 105 miljonini ja puhaskasum 49,5 miljoni euroni.
Üksjagu kasumist aga voolab ettevõttest riigikassase. 2013. aastal võttis riik dividendina Elektrilevist välja 32,5 miljonit eurot. Ka 2014. ja 2015. aastal pani peremees taskusse kummalgi aastal üle 22 miljoni euro, mis teeb kolme aasta peale kokku 77,6 miljonit eurot. Samal ajal maksis Eesti Energia dividendidena riigile 211 miljonit eurot. Tänavu plaanib ettevõte riigile omanikutulu maksta 47 mln eurot.
Töö hinnalangetuse nimel
Arve kõrvutades selgub, et ligi kolmandiku dividendidest teenis riik turult, kus tal konkurente ei ole. „Konkurentsiametil puudub seadusest tulenev pädevus ettevõtjale ette kirjutada, kas ettevõtja reinvesteerib oma ärikasumi või võtab selle dividendidena välja,“ möönis konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab.
Siiski on Haabi sõnul ettevõtjal õigus teenida põhjendatult tulu oma investeeringute pealt. Nõnda ütleb ka elektrituruseadus. Haab lisas, et kasum peab olema ülikasumi teenimise vältimiseks küll piiratud, kuid see peab olema piisavalt motiveeriv, et teha stabiilseid investeeringuid ja tagada kvaliteetset teenust. Küsimusele, kust jookseb piir, Äripäev rahandusministeeriumist vastust ei saanud.
Mõne nädala eest teatas Elektrilevi, et konkurentsiameti ettekirjutuse järgi langetavad nad 1. juulist võrguteenuse tasusid 6,7% võrra. Sünti sõnul mängis hinnalangetuses olulist rolli Elektrilevi kasvanud efektiivsus. Samuti on tema sõnul võrguteenuse hind Eestis keskmisest mõnevõrra madalam. „Peame seda heaks saavutuseks," nentis ta.
Amet: võrgutasud tuleb alla tuua
Konkurentsiamet tuvastas mullu, et Eesti Energiale kuuluva Elektrilevi rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised. Amet tegi ettevõttele ka 22. detsembril ettekirjutuse, milles nõudis tasude langetamist.
Konkurentsiamet nõudis toona, et võrgutasu peab langema 6,7 protsenti. Kuna võrgutasude osakaal moodustab lõpphinnast 50–55%, peaks sellega keskmisele kodutarbijale elektri lõpphind langema konkirentsiameti toonaste arvutuste järgi 3,6%. 14. veebruaril teatas Elektrilevi, et tasud langevad keskmiselt 6,7% võrra ja et muutus puudutab enim ettevõtteid. Samas lisandub püsitasu tarbimiskohtasdes, kus elektrit pole aasta jooksul tarbitud või on tarbitud vähem kui 250 kWh. Uued hinnad jõustuvad 1. juulis 2017, püsitasu 2018. aastast.
Elektrilevi ja Eesti Energia lahku
Kolm aastat tagasi tegi toonane riigikogu majanduskomisjoni esimees, täna europarlamendi liige Kaja Kallas tollasele valitsusele ettepaneku Elektrilevi Eesti Energiast selguse huvides eraldada.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et selline otsus võib esile kutsuda ettevõtte kuni 938 miljoni eurose võlakohustuse ennetähtaegse tagasimaksmise.
"Kui Elektrilevi eraldamine toob kaasa katastroofi, siis ongi ettevõtte riske valesti hinnastatud ja sisuliselt elektrivõrguga finantseeritud riskikapitali investeeringuid. Ehk siis nagu ma olen korduvalt öelnud ja kirjutanud: raha jaotusvõrgule on kallim ja raha riskantsete projektide jaoks on odavam. Teised turuosalised peavad tegema sama investeeringu õige riski vastu. See räägib just lahutamise poolt, mitte vastu," põhjendas Kallas toona, viidates sellele, et n-ö Elektrilevist tuleva kindla raha tagatisel riskantsematele projektidele laenu võtmine ei ole põhjendatud.
Eesti Energia praegune juht Hando Sutter ja endine juht Sandor Liive pole lahutamise ideed toetanud. "Juba täna toimib Elektrilevi iseseisva üksusega, mille tegevusse Eesti Energia ei sekku. Kuid Elektrilevi viimine Eesti Energia alt välja halvendaks Eesti Energia krediidireitinguid ja seeläbi halveneks tuntavalt ettevõtte positsioon laenu saada. Samuti tuleks tõenäoliselt refinantseerida olemasolevad võlakohustused," teatas ettevõte 2013. aastal teates.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum