Ülemkogu viimast korda brittidega koos

Suurbritannia peaministrile Theresa Mayle jääb see ilmselt viimaseks Ülemkoguks – märtsi lõpuks on Suurbritannia lubanud ära esitada ametliku taotluse Euroopa Liidust lahkumiseks. 

Homme, reedel, arutavad 27 riiki mitteametlikul kohtumisel tulevikunägemust ilma Suurbritanniata. Esialgu on laual nn Rooma deklaratsioon, mis koostatakse järgmisel nädalal Roomas toimuvaks tippkohtumiseks, kus tähistatakse 60 aasta möödumist Euroopa Liidu aluslepingute allkirjastamisest. 6. aprilliks on visandatud erakorraline tippkohtumine, et paika panna, kuidas läbirääkimised Suurbritanniaga toimuma hakkavad. 

Täna algava tippkohtumise eel pidasid ELi nelja suurima riigi – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania – valitsusjuhid esmaspäeval Versailles' lossis minitippkohtumise, mille järel oli ilmne, et need riigid on valmis minema nn mitmekiiruselise Euroopa teed. See tähendab, et riigid, mis soovivad kiiremini edasi liikuda, ei jääks toppama nende taha, kes seda ei soovi. See on üks viiest võimalikust stsenaariumist, mille visandas Euroopa Komisjon ELi tulevikust pärast brittide lahkumist. Brittide lahkumine jätab ELi eelarvesse suure augu ja ka senine võimutasakaal muutub. 

Suuremaid otsuseid tänaselt tippkohtumiselt oodata ei ole. Üks teravamaid vastasseise on Poolaga, mis kodumaise poliitilise vimma tõttu pole valmis toetama Donald Tuski tagasivalimist Euroopa Liidu Ülemkogu eesistujaks. Tuskil on teistelt liikmesriikidelt, sealhulgas Eestilt, tugev toetus ning tema tagasivalimine ei eelda kõigi liikmesriikide nõusolekut. Otsuse saab teha kvalifitseeritud häälteenamusega.

Arutatakse olukorda Euroopa majanduses,  olukorda Lääne-Balkanil ning kaitsekoostöö ja rände teemat. Kaubanduse alal on kavas rõhutada, et EL toetab jätkuvalt avatud ja reeglitepõhist multilateraalset kaubandussüsteemi, kuid et ebaausatele kaubandustavadele ja turumoonutustele tuleb vastu astuda. Mitmekiiruselise ELi raames saab ilmselt rohelise tule ELi prokuröri instantsi loomine, mis hakkaks uurima korruptsiooni ja pettusi ELi vahenditega ning piiriüleseid käibemaksu pettusi. Sellise algatuse tihendatud koostööks on teinud 17 liikmesriiki. 

Peaminister Jüri Ratas kohtub Ülemkogu eel ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Teemadeks NATO lahinguüksuse saabumine Eestisse, mais toimuv NATO liidrite kohtumine ning päevakajalised julgeolekupoliitilised teemad. Ratasel on kohtumised ka Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe Manfred Weberi ning Rootsi peaministri Stefan Löfveniga.