Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reisiliiklus sadamate kaudu kasvas, kaubavedu aga vähenes

    Eesti sadamates eelmisel aastal reisijate vedu kasvas, kuid kaubavedu vähenes.Foto: Andres Haabu

    Eesti sadamates teenindatud sõitjate arv kasvas 2016. aastal varasema aastaga võrreldes rahvusvahelistel vedudel 4%, kuid sadamate kaubamaht tonnides vähenes 4%, teatas Statistikaamet.

    Möödunud aastal kasutas Eesti sadamate teenuseid rekordarv reisijaid. 2016. aastal väisas rahvusvahelistel vedudel Eesti sadamaid 10,5 miljonit sõitjat, mis on 4% enam kui 2015. aastal. Kasvu mõjutas enim jätkuv sõitjate arvu suurenemine Eesti ja Soome vahelistel laevaliinidel. Neil vedudel ulatus sõitjate arv 8,8 miljonini. Soomest saabus laevadega 164 000 sõitjat enam ning Soome lähetati sadamatest 160 000 sõitjat enam kui 2015. aastal.
    Eesti ja Rootsi vahelistel liinidel veeti 1,2 miljonit ehk mullusega võrreldes 3% enam sõitjaid. Ristluslaevadega saabus Eestisse ligi 498 200 merereisijat ehk 1% rohkem kui aasta varem.Eesti laevadega veeti rahvusvahelistel vedudel 7,7 miljonit sõitjat.
    Eesti sadamatesse saabus välisriikidest ligi 6250 ehk 4% rohkem reisilaevu (sh reisi-veeremilaevu) ning pea samapalju ristluslaevu (285) kui 2015. aastal. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati sadamates ligi 1,9 miljonit sõidukit (va transiitsõidukid), neist 71% olid sõiduautod ja 25% veoautod ja haagised.
    Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel oli sõitjaid ligi 2,3 miljonit ehk ligikaudu samapalju kui 2015. aastal ning neil liinidel tehti üle 400 laevareisi rohkem kui 2015. aastal (aastal 2015 oli neid üle 14 800 ja aastal 2016 üle 15 200). Eesti-sisestel laevaliinidel teenindati sadamates ligi 933 700 sõidukit.
     
    Kaubavedu vähenes
    Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Kaupu lastiti 8% vähem ja lossiti 7% enam kui 2015. aastal. Välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kaubalaevu oli pea samapalju kui 2015. aastal. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli ligi 11 100.
    Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. Transiitkauba vedu sadamate kaudu vähenes aastaga 11% ulatudes 18,1 miljoni tonnini. Sadamates lastiti 12,7 miljonit tonni transiitkaupa ning lossiti 5,4 miljonit tonni transiitkaupa. Transiitkauba lastimine vähenes 18%, kuid lossimine kasvas 14%.
    Transiitkaubana lastiti sadamates enim rafineeritud naftatooteid (7,5 miljonit tonni), kuid nende vedu vähenes aastaga ligi kolmandiku. Kemikaalide ja keemiatoodete lastimine transiitkaubana ulatus 4,9 miljoni tonnini, kasvades aastaga 17%. Transiitkaubana lossiti sadamates samuti enim rafineeritud naftatooteid (4,5 miljonit tonni) 4% enam kui 2015. aastal.
    Välismaale veeti sadamatekaudu 9,9 miljonit tonni ja välismaalt saabus 5,6 miljonit tonni kaupa, mis on vastavalt 9% ja 2% enam kui 2015. aastal. Välismaale veeti sadamate kaudu enim põllumajandus- ja metsandustooted (ligi 3,2 miljonit tonni), koos transporditavaid eri liiki kaupu (2,9 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooted (1 miljon tonni). Välismaalt saabus sadamate kaudu Eestisse enim koos transporditavaid eri liiki kaupu (2,8 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooted (1,4 miljon tonni).
    Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA turuindeksid lõpetasid nädala korraliku tõusuga
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.