Suurbritannia andis lahutuse sisse

Vastava kirja andis Euroopa Liidu Ülemkogu juhile Donald Tuskile üle Suurbritannia suuursaadik Euroopa Liidus Tim Barrow, vahendas agentuur Bloomberg.

Nüüd algab kaks aastat läbirääkimisi, et leppida kokku lahkumise tingimused ning seejärel ka uue koostöö alused. Kui läbirääkimisi ei pikendata, milleks oleks vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut, lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust 2019. aasta märtsis.

Esimese teemana tulevad lauale tõenäoliselt Suurbritannias elavate teiste Euroopa Liidu riikide kodanike ning ELis elavate brittide õigused pärast Brexitit.

Theresa May Brexiti plaane varjutavad šotlased – teisipäeval hääletas Šoti parlament ülekaalukalt selle poolt, et korraldada uus referendum Suurbritanniast lahku löömise üle. Läinud aasta referendumil toetasid šotlased ülekaalukalt liidus jätkamist. Theresa May on öelnud, et ei taha seda teemat ette võtta enne, kui Brexiti kõnelused on lõpetatud.

Läinud aasta juunis toimunud referendumil hääletas liidust lahkumise poolt 51,8% valimistel osalenud kodanikest.

Euroopa Liidu 60 aasta pikkuse ajaloo jooksul on Suurbritannia esimene riik, mis liidust lahkub.

Eestil on kahju

"Eestil on kahju, kuid me austame Ühendkuningriigi kodanike otsust," kommenteeris Suurbritannia sammu Eesti Välisministeerium, lisades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 käivitamine lõpetab ebakindluse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kavatsuste ja ajaraami teemal.

Euroopa Liidu liidrid on kokku leppinud, et läbirääkimisi hakkab juhtima Euroopa Komisjon, kes on pealäbirääkijaks nimetanud endise Prantsusmaa ministri ja Euroopa Komisjoni voliniku Michel Barnier. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on 29. aprilliks kokku kutsunud erakorralise Ülemkogu, millelt oodatakse peale poliitiliste suuniste ka otsuseid lahkumisläbirääkimiste taktika ning teemade järjestuse kohta.

Arvestades, et sisulised läbirääkimised algavad eeldatavasti juunis ehk vahetult enne Eesti EL Nõukogu eesistumist, on Eesti siht nende läbirääkimiste jooksul hoida Euroopa Liidu ühtsust, olla 27 liikmesriigi teenistuses ja teha tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti soovib, et Ühendkuningriigi lahkumisjärgne suhe ELiga oleks võimalikult lähedane ja mitmekülgne, teatas välisministeerium.